Otsuse eelnõus toob linnavalitsus välja mitu põhjendust, miks Reformierakonna ettepanekut viia maamaks 1,5 protsendilt 0,3 protsendile, ei toetata.

Näiteks väheneks maamaksu alandades linnaeelarvesse laekuv tulu 256 miljoni krooni võrra ning maksumäär 0,3 protsenti oleks võrreldes lähivaldade ja ülejäänud Eestiga koguni kuus korda madalam.

Ühtlasi põhjendab linnavalitsus, et maksumäära alandamine enne uut maa korralist hindamist ei ole kooskõlas maa maksustamise üldise loogikaga.

Selle kohaselt kasutatakse seadusega lubatud maksumäära (0,1 - 2,5%) madalamat määra vahetult pärast maa korralise hindamise tulemuste kehtestamist ja määra tõstetakse vaid järk-järgult arvestades inflatsiooni mõju.

Viimane maa korraline hindamine viidi ellnõu andmeil läbi 2001. aastal ja selle tulemusel muutusid maa maksustamishinnad alates 2002. aastast.

"On ilmne, et maamaksu aluseks olevad maa maksustamishinnad ei peegelda enam tegelikku olukorda kinnisvaraturul," märkis linnavalitsus eelnõus.

Aasta alguses tõsteti maamaksu määra 1,5%-ni maa maksustamise hinnast (eelmisel aastal oli see 0,6%). Näiteks Nõmmel oli 972 m² krundi maamaks eelmisel aastal 1354 krooni aastas, sel aastal 3934 krooni aastas.

Kesklinnas kolme toalises korteris elav inimene maksis eelmisel aastal 1320 krooni, sel aastal aga 3300 krooni.