Tallinn ei tagane konservatiivsest eelarvest
Tallinna koalitsiooninõukogu otsis Maripuu sõnul strateegiat arutades võimalusi, kuidas säilitada investeeringute mahtu, mis on kahel viimasel aastal erakorralise tulu tõttu hüppeliselt kasvanud.
Maripuu hinnangul on oluline investeeringute taseme stabiilsus eri aastatel, ent seda ei tohi teha näiteks laenukoormuse kasvatamise ega eelarve defitsiidi suurendamisega. “Investeeringute kärpimisega ei tohi pärssida linna arengut, Tallinn peab olema konkurentsivõimeline,” märkis ta.
Investeeringute mahtu aitab säilitada erasektori kaasamine, samuti Euroopa struktuurifondide, näiteks ISPA abi, mida linn ka strateegiadokumendis arvestab, märkis Maripuu. Ta ei osanud samamoodi kui abilinnapea Toivo Ninnaski vastata küsimusele, kui kindel saab linn olla 250 miljoni kroonisele aastatulule ISPA-lt.
“Olen alati otsinud võtit, mis ei tähenda, et läheksin vastuollu oma põhimõtetega,” tähendas Maripuu.
Maripuu ei soovinud kolmapäeval linnavalitsuse kinnitatud eelarvestrateegias sisalduvaid täpseid numbreid kommenteerida, väites, et pole eelnõu viimase variandiga tutvunud. Ta lisas, et strateegiadokumendis kinnitatavad arvud ei pruugi kattuda eelarves vastu võetavatega ja need on muutunud ka varem, kuigi suurenemise suunas.
Maripuu kinnitas, et oluline on säilitada eelarve tasakaalu saavutamise nõue, kuna konservatiivne eelarvepoliitika on taganud ka riigi edu ning Reformierakond on jätkuvalt sellise poliitika pooldaja.
Tallinna linnavolikogu Res Publica saadikuühenduse hinnangul on Reformierakond käitunud silmakirjalikult, olles siiani alati esinenud eelarve tasakaalu nõudmistega.
“Reformierakonnast on variserlik sellest nõudest nüüd loobuda ja ühtlasi lubada üha suuremat puudujääki linna eelarves ning kasvavat laenukoormust, mille vastu nad veel sügisel ägedalt sõna võtsid,” teatas Res Publica pressiesindaja.
Res Publica leiab, et Reformierakond on Tallinna uue eelarvestrateegiaga reetnud oma majanduspoliitilised põhimõtted ja valijad ning muutunud instrumendiks Keskerakonna sotsialistliku ja kulutamisele suunatud poliitika käes.
Res Publicale jääb arusaamatuks linna kuluprioriteetide muutus, milles on teisele kohale tõusnud sotsiaalkorterite ehitamine.
“Uues eelarvestrateegias on tõrjutud tagaplaanile investeeringud Tallinna turvalisusse, mis tänase kuritegevuse taseme juures on lubamatu. Selle asemel, et suuremate kulude raames suunata investeeringuid koolidesse, hakatakse sotsiaalhoolduse sildi all saatma pensionäridele Edgar Savisaare pildiga kaarte,” seisab Res Publica avalduses.
Mõõdukad seevastu tunnustasid Reformierakonda linna laenukoormuse olulise suurendamise eest. Nende hinnangul tuleks rohkem raha suunata haridusse, sotsiaalvaldkonda ja korrakaitsesse.
Mõõdukate Tallinna juhatuse esimehe Mart Meri sõnul oli Reformierakond veel eelmise aasta lõpul kindlalt laenukoormuse olulise suurendamise vastu, mis oli ka erakonna ametlik koalitsioonist lahkumise põhjus. “On tervitatav, et nüüd on ka Reformierakond asunud toetama Mõõdukate seisukohta, et ilma arenduslaenuta pole võimalik muuta Tallinna tänapäevaselt inimväärseks elukeskkonnaks,” märkis Meri.
Tallinna linnavalitsus ei loobunud eelarvestrateegia kuuajalise täiustamise käigus tuleva aasta enam kui miljardi krooni suurusest investeerimisplaanist, vaid kahekordistas hoopis lubatavat investeeringute mahtu ja suurendas laenukava.
Kui kehtiva eelarvestrateegiaga, millest võimuliit lubab oma koalitsioonileppes kinni pidada, lubati järgmise aasta maksimaalseks investeeringumahuks ligikaudu 600 miljonit krooni, siis kolmapäeval linnavalitsusest volikogule saadetud strateegiadokumendi järgi on lubatud investeeringute mahuks 1,16 miljardit krooni.
Kehtiv strateegia lubas järgmisel aastal laenata 315 miljonit ja 2004. aastal 250 miljonit krooni. Uus strateegia lubaks järgmisel aastal laenata 465 miljonit ja 2004. aastal 450 miljonit krooni, millega linna laenukoormus ületaks aasta lõpuks miljardi krooni piiri ja oleks 2004. aasta lõpus ligi 1,4 miljardit krooni.
Keskerakonna ja Reformierakonna 7. detsembril sõlmitud koalitsioonileppes on kirjas, et võimuliit lähtub eelarvestrateegias möödunud aasta suvel volikogus kinnitatud põhimõtetest.
