Tallinn saab 640 000 eurot jäätmemajanduse arendamiseks
Riigikogu keskkonnakomisjon saadab teisele lugemisele eelnõu, millega eraldatakse tuleval aastal kohalikele omavalitsustele 2,2 miljonit eurot jäätmehoolduse arendamiseks. Suurimad toetuse saajad on 640 000 euroga Tallinn ja 150 000 euroga Tartu.
Komisjoni esimees Rainer Vakra märkis, et lisaks viimastel aastatel inimeste hulgas üha enam maad võtvale huvipuudusele prügi sorteerimisel on praegu probleemiks ka jäätmejaamade lühike tööaeg, jäätmejaamade tasud ning ebapiisav jäätmete nimistu. „Näiteks Tallinna juhtidel soovitaksin eeskuju võtta Kopenhaageni jäätmejaamast, mis on avatud 365 päeva aastas, varahommikust hilisõhtuni, välja arvatud riiklikel pühadel. See on lihtne sõnum elanikele, tule millal vaja, meie väravad on alati lahti.“
Ta lisas, et jäätmehoolduse rahastamise reformiga innustatakse omavalitsusi rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimisega ning tekitatakse elanikes endis huvi kodumajapidamistes tekkiva prügi sorteerimise vastu.
„Liigiti kogutud jäätmete äraandmine peab olema oluliselt odavam, mugavam ja lihtsam võrreldes sorteerimata jäätmetega. Riigieelarves ette nähtud summa kaudu tagame jäätmejaamade senisest paindlikumad lahtiolekuajad inimeste jaoks, kogumismahutite võrgustiku laienemise ja ülalpidamise, aga ka elanikkonna teavitamise ja kontrollimise omavalitsuste poolt,“ selgitas ta.
Keskkonnakomisjoni esimehe sõnul on muudatused vajalikud, et tagada Euroopa Liidus kokkulepitud eesmärk, võtta 2020. aastaks ringlusse vähemalt 50 protsenti olmejäätmetest. Täna sorteeritakse Eestis ligi 32 protsenti jäätmetest, sellega on Eesti liidu riikide edetabelis allpool keskmist.
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada, et omavalitsuse territooriumil oleks jäätmevaldajatel selge kohustus jäätmeid sortida ja liigiti koguda ning elanikel oleks võimalus jäätmeid liigiti ka ära anda. Kavandatava muudatuse kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest toetust jäätmehoolduse kulude osaliseks katmiseks.
