Tallinna poolt tulles jääb kõigepealt silma vägev neobarokne Kehtna mõis, mille juures on lausa viiehektariline mõisapark. Mõisa müüb kinnisvarafirma Realin Kinnisvara OÜ, mille tegevjuht Erki Arakas ütles, et mõisa on püütud müüa juba viis aastat.

„Kindlasti väärib mainimist, et mõisa hind on selle aja jooksul vähenenud pea kolm korda. 2009. aastal maksis see 30 miljonit krooni, täna 690 000
eurot,” märkis Arakas.

Praegu kuulub mõis ettevõtte Kehtna Manor OÜ alt välismaalaste seltskonnale. 2006.–2009. aastal läbis hoone põhjaliku renoveerimise ning müügis oleku ajal on seda korras hoitud ja parandatud.

Renoveerimise käigus kavandati, et see oleks koolituste ja ürituste korraldamise hoone, millele lisandub väikesemahuline majutus. Araka sõnul sobib see ka ettevõtte residentsiks või miks ka mitte keskmisest suuremaks eramuks.

Paarkümmend huvilist

„Huvilisi on läbi aegade olnud paarkümmend. Peale niisama uudistajate ka ostuhuvilisi, kelle hinnaootus või muud ostutingimused, muu hulgas edasised plaanid hoonega, ei ole müüjat rahuldanud. Kaks huvilist on tulnud ka kavaga kasutada mõisahoonet eramajana, kuid mõlemal puhul jäi tehing katki, kuna ei saadud vajalikku kodulaenu finantseeringut pangast,” rääkis Arakas.

Ta täiendas, et mõisa müük on keeruline, sest ajaloolistest hoonetest peavad lugu vähesed. Kehtna mõis on veel tühi hoone, millele tuleb funktsioon leida.

Kui rahakott Kehtna mõisa välja ei kannata, siis tasub sõita veidi vähem kui 30 kilomeetrit edasi. Seal jääb paremat kätt Kolu mõis. Hinna-
lipikul on summa 535 000 eurot. Kolu mõis on käinud käest kätte ja viimati pandi see müüki 2011. aastal.

1995. aastal ostsid mõisa Türi vallalt Concordia ülikooli rajajad Mart ja Mari-Ann Susi. Kaks aastat hiljem läks see pankrotivarana müüki ja uueks omanikuks sai PMC Ehitus. Neil ei olnud aga raha, et hoonet ennistada, ning mõne aja pärast oli kuulutus taas lehtedes ja portaalides üleval.

Kolu mõisa müüb Domus Kinnisvara ja maakler Hiie Tamm. Tema sõnul on huvilisi olnud kaugemalt ja lähemalt, nii Soomest, Rootsist kui ka Inglismaalt.

„Mõisaga on tutvumas käinud ka Eesti ärimehed. Huvilised on tegelenud erinevate eluvaldkondadega: karjakasvatusest kuni poliitikani välja. Ühe tuntud ärinaisega läks koostöö koguni nii kaugele, et tema Kanadas ja Saksamaal elavad väliseestlastest sugulased andsid omapoolse aktsepti, et selle projektiga tegelema hakata. Tänaseks on see huviline kahjuks silmapiirilt kadunud,” rääkis Tamm.

Tamme arvates sobiks mõis oma reljeefse pinnase tõttu hästi näiteks golfimõisaks, aga ka erakooliks-õppekeskuseks, suguvõsa residentsiks või majutusasutuseks. Miks mitte ka spaaks.

„Kuna juurde on võimalik osta ka kõrvalasetsevaid maid, töökoda ja hobutallid, sobiks see ka suuremate ambitsioonidega peremehele. Sellisele, kes sooviks karjakasvatuse ja mitme erineva põllumajandussuunaga tegeleda,” selgitas Tamm.

Artikkel on osa maanteeprojektist, mille raames uuris Ärileht, millised ettevõtted tegutsevad trassil Tallinnast Viljandisse.