Tallinna alternatiivturu hilinemine ei lase väikeettevõtteid börsile
Heal juhul tänavu sügisest käivitatakse Tallinna börsi juures alternatiivturg, mis mõeldud väiksematele ja keskmistele ettevõtetele. Alternatiivbörsist räägiti tegelikult juba eelmisel aastal ning nimetati algusajaks möödunud kevadet. Viimati mainiti suve, aga nüüd on selge, et asi jääb aasta teise poolde. Valitsus ja riigikogu ei jõua lihtsalt börsi käivitamiseks vajalikke seadusemuudatusi varem vastu võtta. “Kõige hiljemalt 1. novembriks,” lubab Tex Vertmann Tallinna börsilt.
Pankurite lubadus
“See on üsna ebameeldiv venitamine,” ütleb investeerimispanga SEB Enskilda Eesti juht Henrik Igasta. SEB Enskilda on üks loodava alternatiivbörsi sertifitseeritud nõustajaid. Igastal on kavas päris mitu ettevõtet alternatiivturul “listida”. Ta ei nimeta küll konkreetseid nimesid, kelle jaoks SEB Enskilda juba ettevalmitusi teeb, kuid lisab siiski: “Usun, et huvi võiks olla päris suur.” Võrdluseks võib tuua Skandinaavia analoogi, aasta tagasi tegevust alustanud alternatiivbörsi First North. Praegu on seal noteeritud 98 ettevõtet ja veel 12 seisab ootejärjekorras.
“Kõige suuremat huvi on olnud kinnisvarafirmade poolt,” lisab Gild Bankersi ettevõtterahanduse üksuse juht Lauri Isotamm. Ka Gild on üks sertifitseeritud nõustajaid, kelle abiga firmad alternatiivbörsile pääsevad.
Kinnisvarafirmade kõrval jätkub huvi seinast seina. Kindlasti võiks noteeritute hulgas olla mõni laenukontor või SMS-laenude pakkuja, kellel vaja lisaraha kaasata. Kindlasti võiks noteeritud olla mõni IT- ja tarkvarafirma. Isotamm mainib huvitatute seas ka tööstust ning kaubandust. Paari aasta jooksul võiks pankurite arvates Tallinna alternatiivbörsi nimekirjas olla 10–15 firmat.
Eelmainitud Skandinaavia alternatiivbörsi First North kogemus näitab, et ettevõtteid tuleb vägagi erinevatest valdkondadest. Nii ka tulemusi. On noteerituid, kellega käib väga aktiivne kauplemine, on ka surnult seisvat kaupa. Lauri Isotamm kommenteerib: “See, et Tallinna alternatiivbörsil tuleb mingi likviidus ja suur kauplemine, on tühi lootus.” Ka Henrik Igasta nõustub: “Eks likviidsuse mure on üks peamiseid, mida meiegi käest küsitud.”
Alternatiivturu mõte aga ongi teine. See on mõeldud ikkagi keskmistele ja väiksematele, ehk ka suurema riskiga ettevõtetele. Nende poolt vaadates tähendaks alternatiivbörs vaheldust private equity fondidele. Kui mingi konkreetse fondiga üks-ühele läbi rääkida, siis tekib omanikel alati mure, et üht ja ainust fondi vastu võttes antakse ka kontroll firma üle fondi kätte. “Private equity üldiselt tahabki kõva kontrolli,” ütleb Isotamm. Alternatiivbörsi kaudu saaks aga sisse tõmmata korraga mitmeid fonde, samuti üksikisikutest erainvestoreid. Rahapaigutaja poole pealt võiks alternatiivbörs pakkuda omakorda ligipääsu firmadele, kelle osanikuks muidu ei saaks, kiiret kasvu ja suuremaid lootusi.
Ettevõtjad skeptilised
Investeerimispankurite optimismi taustal on ettevõtjad ise pigem skeptilised. Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman ütleb näiteks: “Minul sellesse usku pole. Traditsioonilised võtted, pangalaen, võlakirjad, omanikelt tulev lisaraha toimivad väga hästi.” Sama mõtet väljendab ka ühe teise kinnisvarafirma, Q-Vara juhataja Meelis Shokman. Vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustikke rajava kontserni Water Ser, kes on samuti kunagi börsiplaane arutanud, juhatuse liige Andres Pürg lisab kõrvalt, et Water Seril on laienemiseks rohkem vaja õigeid inimesi kui uusi investoreid: “Raha ikka leiab.”
Üsna negatiivne on ka meelelahutusärimehe Peeter Rebase arvamus: “Ma küll ei saa aru, kellele seda vaja on. Eesti on niivõrd väike, et siit leiab alati fonde ja investoreid, kes on valmis lisaraha tooma.” Rebane saab rääkida kas või enda kogemusest, näiteks kinoketi Cinamon arendamisest.
Positiivsemaid sõnu leiab tarkvarafirma Regio juht Teet Jagomägi, kes tunnistab, et on uurinud alternatiivbörsile mineku tingimusi. “Seal vist oli mingi nüanss, mis imestust tekitas, kuid muidu oleks okei,” ütleb Jagomägi. Mingit kindlat plaani alternatiivbörsi kaudu raha juurde hankida Regiol Jagomäe kinnitusel siiski pole.
Mõni nädal tagasi noteeriti Skandinaavia alternatiivbörsil First North (selle eeskujul luuakse ka Tallinna oma) Eestist juhitav põllumajanduskontsern Trigon Agri. Agri sobib alternatiivbörsile nagu rusikas silmaauku. Kiire laienemine, kõva potentsiaal, suurem risk ja uue raha vajadus. Ent tegevusajalugu puudub – ainuüksi seetõttu ei kõlbaks firma ühelegi traditsioonilisele börsile. Firma on ainult liiga suur, juba praegu on tal vara paari miljardi krooni eest.
Trigoni juht Joakim Helenius ütlebki, et kui neil ka oleks olnud võimalik Tallinna alternatiivbörsi kasutada, oleks see jäänud Agri jaoks tõnäoliselt liiga väikeseks. Helenius toob sobiva ettevõtte näiteks hoopis teise Trigoni gruppi kuuluva firma, aiandusäriga tegeleva Hortese. Paras suurus, paras ajalugu. “Kui Hortes vajaks lisaraha või tahaks kõvasti laieneda, siis tema jaoks võiks Tallinna alternatiivbörs sobida,” sõnab Helenius. “Aga see on puhtalt näitlikustamiseks toodud spekulatsioon, mingit otsust pole.”
Riias alternatiivbörs “tegutseb”
•• Selle aasta juunist käivitati alternatiivbörs First North Baltic juba lõunanaabrite juures Riias. Ühtegi ettevõtet avamisega ei noteeritud ja ka praegu on börs olemas, kuid firmasid nimekirjas pole.
•• Järjekorras ootavad Vilniuse ja Tallinna alternatiivbörs. Eesti investeerimispankurid ning Tallinna börs lubavad, et siin avatava alternatiivbörsi puhul sellist asja ei juhtu.
•• “Kui alternatiivbörs Tallinnas alustab, siis kohe koos noteeritavate ettevõtetega,” ütleb Tex Vertmann Tallinna börsilt.
