Tallinna börsi eksjuht: Eesti maksusüsteem eelistab vanu kasumlikke ettevõtteid innovatsioonile

 (3)
Tallinna börsi eksjuht: Eesti maksusüsteem eelistab vanu kasumlikke ettevõtteid innovatsioonile
Andrus AlberFoto: Eva Ligi

Taasiseseisvumise järgselt Eesti üheks olulisemaks investoriks kujunenud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) on investeerinud Eestisse praeguseks 640 miljonit eurot, toetades 90ndate aastate algusest alates kokku 80 erinevat projekti.

Oma uues Eesti strateegias perioodiks 2016-2020 peab EBRD oluliseks eelkõige siinse energia- ja kapitalituru arengu toetamist. Järgmisel viiel aastal on strateegia kapitaliturgude edendamise eesmärgiks erasektori konkurentsivõime suurendamine innovatsiooni kaudu.

Kapitaliturgude arendamise vajadus on minu hinnangul Eestis leidnud senini riigi tasandil küllalt vähe tähelepanu. Finance Estonia, Nasdaq jt on teinud aastate jooksul riigile rea ettepanekuid, kuid aktiivset ellu viimist pole need leidnud.

Olgu näiteks riigiettevõtete vähemusosaluste või võlakirjade viimine börsile, soovimatus loobuda aastate jooksul flirdist finantstehingu maksuga (sellest loobuti alles detsembris 2015) või hüpoteekvõlakirjade (covered bonds) turu regulatsioon.

Tuleb nõustuda EBRD hinnanguga, et vaatamata Eesti edusammudele pakub riigi finantssektor vähe alternatiive tavapärastele pangalaenudele. Samas on selleks olemas nõudlus nt alustavata ettevõtete puhul. Samuti märgib strateegia, et vähenenud on ettevõtete võlakirjade turg. EBRD soovitab kaaluda hüpoteekvõlakirjade turu täiendavat reguleerimist. See toetaks kommertspankade tegevust, kuid oleks kasulik ka teistele krediidiandjatele.

Seotud lood:

EBRD viitab strateegias muu hulgas ka tarbijakrediidi turu vähesele arengule, mis on õige. Oludes, kus suured pangad lahkuvad sellelt turult (Danske Banki ja DnB otsused eelmisel aastal, Swedbank ja SEB mõne aasta tagune otsus lõpetada järelmaksu teenuse koostöö kaupmeestega), oleks loogiline, et selle tühimiku täidavad teised krediidiandjad. Samas kipub riik käsitlema kõiki mitte-panku nn kiirlaenuandjatena, mis ei ole kasulik ei klientidele ega sektorile tervikuna. Turul tegutsevad ju ka mittepankadest järelmaksu, kinnisvara tagatisel pikaajaliste laenude ja liisingu pakkujad.

Strateegia leiab, et Eesti jääb endiselt innovatsioonisuutlikkuselt allapoole ELi keskmist ning uuenduslike ettevõtete rahastamist takistab vähearenenud ja killustatud erakapitali- ja riskikapitalisektor.

Minu hinnangul tasub siin põhjuseid otsida ka kohalikust maksusüsteemist, mis eelistab pika ajalooga kasumlikult tegutsevaid tugevaid ettevõtteid (reinvesteeritud kasum tulumaksuvaba), mitte ei toeta alustavaid uusi ja innovatiivseid ettevõtteid, mille maksukoormus on esimesest päevast alates pigem kõrge. Seda seetõttu, et tööjõumaksud on Eestis kõrged, puuduvad arendustegevust toetavad maksusoodustused ning ka näiteks Suurbritannias levinud riskiinvesteeringute maksusoodustus puudub.

EBRD strateegia kavand on leitav siit. EBRD-le on strateegia kohta võimalik kommentaare esitada kuni 18. jaanuarini 2016. Strateegiast lähtuvalt püüab EBRD rahastada ekspordile suunatud ettevõtteid ja kõrgema lisandväärtusega toodete uuenduslikke tootjaid ning toetab otseselt ja kaudselt (sealhulgas erakapitali investeerimisfondide kaudu) meetmeid, et suurendada finantseerimise kättesaadavust kasvavatele ettevõtetele ja piiriülesele laienemisele.