EBRD viitab strateegias muu hulgas ka tarbijakrediidi turu vähesele arengule, mis on õige. Oludes, kus suured pangad lahkuvad sellelt turult (Danske Banki ja DnB otsused eelmisel aastal, Swedbank ja SEB mõne aasta tagune otsus lõpetada järelmaksu teenuse koostöö kaupmeestega), oleks loogiline, et selle tühimiku täidavad teised krediidiandjad. Samas kipub riik käsitlema kõiki mitte-panku nn kiirlaenuandjatena, mis ei ole kasulik ei klientidele ega sektorile tervikuna. Turul tegutsevad ju ka mittepankadest järelmaksu, kinnisvara tagatisel pikaajaliste laenude ja liisingu pakkujad.
Strateegia leiab, et Eesti jääb endiselt innovatsioonisuutlikkuselt allapoole ELi keskmist ning uuenduslike ettevõtete rahastamist takistab vähearenenud ja killustatud erakapitali- ja riskikapitalisektor.
Minu hinnangul tasub siin põhjuseid otsida ka kohalikust maksusüsteemist, mis eelistab pika ajalooga kasumlikult tegutsevaid tugevaid ettevõtteid (reinvesteeritud kasum tulumaksuvaba), mitte ei toeta alustavaid uusi ja innovatiivseid ettevõtteid, mille maksukoormus on esimesest päevast alates pigem kõrge. Seda seetõttu, et tööjõumaksud on Eestis kõrged, puuduvad arendustegevust toetavad maksusoodustused ning ka näiteks Suurbritannias levinud riskiinvesteeringute maksusoodustus puudub.
EBRD strateegia kavand on leitav siit. EBRD-le on strateegia kohta võimalik kommentaare esitada kuni 18. jaanuarini 2016. Strateegiast lähtuvalt püüab EBRD rahastada ekspordile suunatud ettevõtteid ja kõrgema lisandväärtusega toodete uuenduslikke tootjaid ning toetab otseselt ja kaudselt (sealhulgas erakapitali investeerimisfondide kaudu) meetmeid, et suurendada finantseerimise kättesaadavust kasvavatele ettevõtetele ja piiriülesele laienemisele.