Otsa missioon on teadupärast tuua Tallinna börsile juurde uusi ettevõtteid. Börsile ei pea üksi ettevõte minema aga tingimata täielikult, vaid võimalik on jätta teatud osalus ka näiteks omavalitsusele, kui asi puudutab kommunaalfirmasid.

"Minu eesmärk on tekitada diskussioon selliste ettevõtete osalise erastamise ja börsil noteerimise teemal. Me elame liberaalses turumajanduses – pakkugem siis oma kodanikele võimalust osta osalust riigile kuuluvates ettevõtetes, mille teenuseid ja tooteid nad ise kasutavad!" kirjutab börsijuht.

Tallinna Vee näide

Hea näitena edukast osalisest erastamisest toob Ots välja Tallinna Vee. 2001. aastani kuulus Tallinna Vesi täielikult Tallinna linnale, misjärel müüdi enamusosalus välismaisele vee-ettevõttele. 2005. aastal kaasas ettevõte avalikult raha, müües aktsiate avaliku pakkumise käigus aktsiaid kõigile soovijatele. Seejärel noteeriti aktsiad Tallinna börsi põhinimekirjas. Praeguseks kuulub ettevõttest kolmandik Tallinna linnale.

Milline on olnud Tallinna Vee areng pärast erastamist? "Aastatel 2005–2015 kasvas Tallinna Vee müügimaht 59% võrra, brutokasum 45% võrra ja kasum aktsia kohta 77% võrra," märgib Ots. Pärast erastamist on kõvasti paranenud ka vee kvaliteet, mida enne paljud joogiveena kasutada ei julgenud.

"Veeteenuse kvaliteet on järjepidevalt tõusnud, ettevõte on efektiivne ja teenib korralikku kasumit, maksab regulaarselt dividende ning ettevõttes on aastatega juurutatud kõrgeimatele standarditele vastav juhtimispraktika.

Ja veel: Tallinna Vesi on öelnud, et nende aktsiad noteeriti Tallinna börsil 2005. aastal just selleks, et tallinlased, nende teenuste tarbijad, võiksid ettevõtte edust osa saada. Need aktsiad olid mõeldud – ja on tagantjärele ka osutunud – konservatiivseteks dividendiaktsiateks, mis on ühed paremad dividendimaksjad Tallinna börsi ettevõtete hulgas," toob Ots välja.

Otsa argument ongi, et Talllinna Vee edulugu võiks korduda ka teiste kommunaalettevõtete puhul.