"Toetame võlakirjade emiteerimist, kui eesmärk on rahastada Eesti infrastruktuuri ning teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkust, luua parem ärikeskkond olemasolevatele ettevõtetele, või eesmärgiga refinantseerida riigi olemasolevaid laene. Määrav on seejuures oskus ja teadmine, kuidas ja mille jaoks laenatud raha kasutatakse ning kuidas laen, antud juhul siis riigivõlakiri, võiks ühiskonnale lisaväärtust luua,“ kommenteeris Klettenberg Ärilehele.

Klettenberg leiab, et vaevalt toetab keegi võlakirjade väljalaskmist "niisama, igaks juhuks". Samas on tema hinnangul ka vastutustundetu ja primitiivne ka väita, et olematu laenukoormus on hea iseenesest ning parim variant kõigist valikutest. „Liiga kõrge laenukoormusega koormatakse kogu riigi majandust, teiselt poolt väljendab olematu laenukoormus investeerimisideede puudust ja demonstreerib piiratud vaadet tulevikule.“

Teiseks tõstatub Klettenbergi sõnulküsimus, kas riik peaks laenama raha mujalt, emiteerima võlakirju teistel turgudel, või looma enda majandusruumis või koduriigis võimaluse meil raha säästmise läbi otseselt enda tulevikku paigutada.

„Viimast saab teha ainult eesmärgipõhiselt siinsel turul võlakirju emiteerides. Ma ei ole sugugi nõus väitega, et raha mujalt laenamine on ilmtingimata targem, ka juhul, kui see tundub odavam. Ainult lühiajalise kulu minimeerimist arvesse võttes jäävad valemist välja näiteks säästmisalternatiivide ja instrumentide arvu suurendamine, turul riskivaba tulumäära defineerimine või meie oma pensionifondide läbipaistvuse tõstmine säästjate jaoks,“ leiab ta.

Valitsuse võlakirjadega annab riik Klettenbergi sõnul ka selge signaali, et toetab mitmekesist ja rohkemate alternatiividega kohalikku finantsturgu. „Raha laenamine turult tekitab riigile track-recordi, mida läheb reaalselt vaja nii riigi- kui ka eraettevõtetel endi hinnastamisel, kui soovitakse finantseerimist lähtuvalt turutasemest. Laenates raha siseriiklikult (seisvad vahendid pensionifondides, pangakontodel) pakub võimaluse piltlikult jätta intressid koju ning kaudselt aidata kaasa säästmise propageerimisele,“ selgitab Klettenberg.

„Tegelikult on Eesti riigil võlg ka praegu, kuid kuna tegemist on pangalaenu ehk on n-ö varjatud võlaga, jääb see arutelus tihti tähelepanuta. Võlakirjad on aga niiöelda avalik võlg, mis toob paratamatult kaasa ka suurema tähelepanu meedia ja rahva poolt,“ lisab ta.