Tallinna finantsdirektor: linn kaotas 14 000 maksumaksjat
Probleemi taga on selle aasta alguses muutunud metoodika, kuidas maksuamet peab omavalitsustele tulumaksu üle kandma.
Kui seni kanti omavalitsustele tulumaksu üle vastavalt maksumaksja poolt aastatuludeklaratsioonis ja maksuametile saadetud avalduses märgitud tegelikule elukohale, siis sellest aastast lähtutakse ainult maksumaksja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressist. Muudatuse tingis rahvastikuregistri seadus.
Üleminek sellisele tulumaksu jaotamise põhimõttele toimus aga olukorras, kus registris märgitud elukoht iga aastaga üha vähem ühtib elanike tegeliku elukohaga. Näiteks Tallinnas on erinevus hinnanguliselt üle 20 protsendi, mida kinnitamata andmetel näitab ka riigikontrolli hiljutine uuring.
Koos maksumaksjatega kaovad miljonid. Uue korraga kaotas Tallinn aasta alguses 13 900 maksumaksjat. Tegelikult ei ole need inimesed kuhugi kadunud. Nad ei ole ära kolinud, või veel hullem, massiliselt hinge heitnud. Nad elavad ja töötavad edasi Tallinnas. Seda kinnitab ka riiklik statistika. Kadunud on nad ainult maksumaksjatena.
Tallinna eelarvesse jääb seetõttu aastas tulumaksu üle kandmata ligi 80-100 miljonit krooni. Registrist puudusid aasta algul hinnanguliselt 35 000 Tallinna elaniku andmed.
Ühendatud anumate teooria. Füüsikast teame, kuidas toimib vedelik ühendatud anumates. Samalaadse toime võime ka näitlikult üle kanda maksulaekumisele. Tegelikult on maksutulu lihtsalt ümber jaotunud.
Tallinna elanike ümberasumisel lähivaldadesse on teatav mõju, kuid see ei ole praegu siiski peamine maksutulude vähenemise põhjus. Kogu piirkonna maksutulud kokku vähenesid 5,8 miljonit krooni, kusjuures ainult neljal omavalitsusel (Harku, Kiili, Saku ja Viimsi vald) on kasvuprotsent Eesti keskmisest suurem.
Kui maksulaekumise vähenemine oleks oluliselt mõjutatud elanike ümberkolimisest, siis oleks see summa jagunenud lähipiirkonnas.
On selge, et Tallinna maksutulud ei jagune praegu ümber linna lähiümbruses ega ka Harjumaal, vaid hoopis kusagil mujal.
Harjumaa (sh Tallinn), mis annab 60 protsenti kogu Eesti sisemajanduse koguproduktist, tulumaksu laekumised üldise laekumiste kasvu juures vähenesid.
Võitjad. Hinnanguliselt vastab rahvastikuregistri andmetest tegelikule elukohale ainult umbes 70 protsenti. Seetõttu näitab uus maksujagamise printsiip mõningal määral ka seda, milline on elanike registreerimata ümberpaiknemine olnud. Mõned näited omavalitsustest, kelle tulumaksu laekumised on oluliselt kasvanud.
Kui hakata üles lugema kõiki omavalitsusi, kelle maksulaekumise kasv tänu uuele metoodikale on üle 20 protsendi, siis saame üsna pika nimekirja. Pean siiski kaheldavaks, et kõikides nendes omavalitsustes on üleöö toimunud suured muutused tööhõives. Siin on ka vastus küsimusele, kuidas ja kuhu on Tallinna üksikisiku tulumaks ümber jagunenud.
Tants rahvastikuregistriga. Pean rahvastikuregistrit ainuõigeks aluseks tulumaksu jagamisel omavalitsuste vahel aga alles siis, kui see register on usaldusväärne ning riiklikul tasandil on loodud ka eeldus selle korras hoidmiseks.
Tavatseme pensionisüsteemi puhul rääkida, mitut töötajat on vaja selleks, et tagada ühe pensionäri elamisväärne pension. Tegelikult võib küsida ka, mitu Tallinna maksumaksjat on vaja, et ülal pidada siin elavaid muude omavalitsuste maksumaksjaid. Ülalpeetav on õige sõna, sest linna maksumaksjate arvelt finantseeritakse palju teenuseid (ühistransport, linna infrastruktuur jne), mida need inimesed tarbivad, kuid selle eest ei maksa.
