Tallinna finantsjuht: linn peab suutma kitsamates oludes hakkama saada
Linnaopositsiooni kuuluv Sotsiaaldemokraatide esimees Jaak Juske kirjutas eelmisel nädalal oma blogis, et linnavõim kavatseb tuleval aastal sotsiaalkulutusi kõvasti kärpida ning kui kuni 30 protsendi suurused kärped tõesti tõele vastavad, siis näitab see, kuhu on Tallinna finantsseis Keskerakonna valitsemise ajal jõudnud.
Linnavalitsuse finantsjuht Katrin Kendra rääkis Päevaleht Online'ile, et ametnikuna ei oska ta mingilgi moel kommenteerida ühe või teise Eesti erakonna plaane ning niisamuti ei ole tema, kui linna finantsjuhi kõrvu jõudnud ühtegi kinnitust ülisuurtest kärbetest.
„On selge, et linn peab järgnevatel aastatel suutma kitsamates oludes hakkama saada,“ ei eitanud Kendra, et olukord pole kuigi lihtne. „Sellest hoolimata püüame linna järgmise aasta eelarvet koostada nii, et midagi olulist ei jääks tegemata. Meie eesmärk on pigem leida võimalusi, kuidas raskel ajal olemasolevaid vahendeid säästlikumalt ja targemini kasutada,“ selgitas finantsjuht.
Kendra kinnitusel Tallinna linn alles alustab oma järgmise aasta eelarve koostamist ning volikogule tuleb eelarve eelnõu esitada alles novembri lõpuks, seega on Juske väited suurte kärbete kohta tema sõnul pelgalt infomüra.
Eelarveprotsessi võtmes on linna ametiasutused Kendra sõnul tänaseks finantsteenistusele esitanud oma järgmise aasta eelarveprojektid ja praegu toimub nende analüüs ning koondmaterjalide koostamine linnavalitsusele.
„On tõsi, et võrreldes käesoleva aastaga vähenevad linna käsutuses olevad rahalised ressursid ka järgmisel aastal,“ ei lükanud Kendra siiski tagasi, et linna rahaline seis pole kõige parem. „See on ka mõistetav, sest linna finantsmajanduslikku seisundit mõjutavad samad tegurid, mis Eestit tervikuna,“ põhjendas ta.
„Tänaseks on ka selge, et Eesti majanduse olukord on tunduvalt halvem, kui seda julgesid ennustada ka kõige pessimistlikumad analüütikud veel mõni aeg tagasi ning leevendumise märke vähemalt omavalitsuste seisukohast vaadatuna ei ole oodata ilmselt enne kahte - kolme aastat,“ pakkus linna finantsjuht.
„Kuna linna peamiseks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, on selge, et tööhõive jätkuv vähenemine ja elanike sissetulekute langus vähendab ka linna tulusid,“ märkis Kendra ning lisas, et täpselt samamoodi mõjutavad linna tulusid riigi poolsed tulumaksu ning toetuste kärped.
„Ka vastuvõetud aktsiiside ja käibemaksumäära tõusud suurendavad linna asutuste majandamiskulusid üsnagi valusalt.“
