Tallinna külje alla kavandatakse enneolematut hüdroelektrijaama

 (4)

Tallinna külje alla kavandatakse enneolematut hüdroelektrijaama
----

Uus elektrijaam ehitatakse Jõelähtme valda 200 meetri sügavusele maa alla graniidi sisse.

Tuuleenergia ja kaevandamise ettevõtjatele kuuluv osaühing Energiasalv alustas ettevalmistusi Jõelähtme valda mitmesaja meetri sügavusele graniidikihi sisse kuni 500-megavatise võimsusega pump-hüdroelektrijaama ehitamiseks. Töid tahetakse alustada juba järgmisel aastal.

„Elektrijaam võimaldab elektri hinna kõikumise abil spekuleerimist Põhjamaade elektribörsil Nordpool ja pakub tasakaalustavat energiat tuulegeneraatoritele,” selgitas investeerimisette­võtte Vool juht Peep Siitam, kes varem taotles koos akadeemik Anto Raukasega Jõelähtmesse graniidikaevanduse rajamist.

Hüdroelektrijaamale kaevandatakse rohkem kui 200 meetri sügavusele kaks hiiglaslikku eri tasapindadel asuvat veehoidlat, kuhu pumbatakse mere- või sademevesi. Kui elektri hind börsil on kõrge, lastakse vesi elektri tootmiseks ühendustoru kaudu ülemisest hoidlast läbi turbiini alumisse. Odava hinnaga elektrit kasutatakse vee esimesse hoidlasse tagasi pumpamiseks.

Sobib kompenseerimiseks

„Tosina aasta pärast kaovad tuuleenergiale makstavad subsiidiumid ja ellu jäävad need tuulepargid, kes tegutsevad koos hüdro­energiaga,” ütles Raukas. Kui Eestisse ehitatakse tuumaelektrijaam, siis maa-alune hüdroelektrijaam sobib Raukase sõnul tuumajama kompenseerimiseks.

Seotud lood:

Energiasalv kuulub graniidikaevanduse algatajale OÜ Vooluenergia ja tuuleparkide rajajale Nelja Energia OÜ. Detsembris asus Energiasalve juhatuse esimeheks Lembit Vali.

Loe veel

Elektrijaama rajajad ei avalda projekti maksumust. Ameerika Ühendriikides Californias alustati mullu Jõelähtmesse kavandatavaga sarnaste näitajatega Iowa Hilli pump-elektrijaama ehitamist. Viis aastat kestva ehituse maksumuseks hindab HydroWorld.com 10–20 miljardi krooni suuruse summa.

Elektrienergiaga kauplejates tekitab maa-alune hüdroelektrijaam kahtlusi. „Norras on hüdroenergiat lihtsam akumuleerida ja põhimõtteliselt samasugune elektrijaam asub Leedus – see rajati Ignalina tuumaelektrijaama kompenseerimiseks,” ütles bilansihaldusettevõtte Baltic Energy Partners partner Peeter-Jass Pikk.

Ümbruskonna elanikele tähendab see ikkagi viie kuni kümne aasta pikkust graniidikaevanduse naabruses elamist,” ütles Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja. „Kardetakse, et kaevandamine kahjustab keskkonda liiga ulatuslikult, sest läbib põhjavee kihid.”

Jaama saatuse otsustab rahvas

••    Osaühing Energiasalv esitas Jõelähtme vallavalitsusele taotluse pump-hüdroelektrijaama projekti tingimuste saamiseks, kuid valla juhtide hinnangul tuleb esmalt algatada detailplaneering ja korraldada avaliku aruteluga keskkonnamõju hindamine.

••    Jõelähtmesse kavandatava elektrijaama efektiivsus sõltub jaama reservuaaride mahust ja kui pika elektri hinna kõikumise tsükliga oma tegevust kavandatakse.

••    Norras tegutseb pump-elektrijaamu, mille toimimistsükkel on üks aasta, Läti Daugava jõele ehitatud vee-reservuaaridel aga üks nädal.

••    Pump-hüdroelektrijaamade ehitamine sai maailmas hoo sisse 1960.–1970. aastatel, kui neid vajati tuuma­elektrijaamade tasakaalustamiseks.

••    Eestile lähim, Kruonise pump-hüdroelektrijaam rajati Leedusse Ignalina tuumajaama kompenseerimiseks. Nelja turbiiniga Kruonise jaam suudab toota 900 megavatti elektri­energiat 12 tunni jooksul.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare