Haigekassa on otsustanud 34 miljonit eurot suunata lisarahastuseks eriarstiabile, tänu millele võivad lüheneda ravijärjekorrad. „Eks aeg näitab, kui suurt efekti selline lisarahastus annab. Tähtis on aga, et kokku on lepitud pikemas lisarahastusplaanis, kus riik planeerib Haigekassale eraldada viie aasta jooksul kokku täiendavalt 300 miljonit eurot,“ ütles abilinnapea Mölder pressiteate vahendusel.

„Oluliselt on kasvanud haiguste ennetamise rahastus, mis aitab meil tulevikus mõningaid terviseprobleeme vähendada. Ravimite hüvitamise nimekirja on lisandunud 20 uut ravimit ning sellest aastast kehtib suurte ravimikulutustega inimestele täiendav soodustus juba alates 100 eurost, mis on inimestele vajalik täiendus,“ sõnas Mölder.

Abilinnapea sõnul on hea uuendus ka sellest aastast muutunud mitterahaline proteesihüvitis, mille piirmäär on 260 eurot kolme aasta kohta. „Suureneb nii hüvitise paindlikkus, läbipaistvus kui ka kättesaadavus – eesmärk peaks olema luua inimestele mugavad ja kättesaadavad meditsiiniteenused,“ sõnas Mölder.

2018. aastast tõusis täiskasvanute hambaravihüvitis tõusis 30 eurolt 40 euroni, kuid abilinnapea sõnul see paraku olulist muutust inimeste elukvaliteedis kaasa ei too, kuna suur osa kliinikutest ei pruugi sellisel kujul Haigekassa lepinguga liituda. „Usun, et Haigekassa vaatab sel aastal kriitiliselt üle täiskasvanute hambaravihüvitise korralduse ning leiab lahendused ja võimalused, et seda muuta. Sama meelt on ka Eesti Hambaarstide Liit ning tegemist on tänavuse eelarve kitsaskohaga,“ nentis abilinnapea.

„Eesti tervishoiusüsteemi arendamine terviklikult on toonud kaasa mitmeid olulisi muudatusi ning uus Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane on toonud kaasa pragmaatilisema lähenemise kogu haigekassasüsteemile. Kindlasti saab tänavune eelarve positiivse hinde, kuid arenguruumi veel on ning tulevikus oleks vaja luua veel rohkem patsientide vajadusi ja haiglate võimalusi arvestavat tervishoiusüsteemi,“ resümeeris Mölder.