Tallinna meer maksuameti vastu: kes murrab kelle?
Kuu aega tagasi maksis Palts maksuameti ettekirjutiuse järgi ära 12 miljoni kroonise maksuvõla. Ehkki toonitas kohe, et ettekirjutus on sulepeast välja imetud. Möödunud nädalal rahuldas maksu- ja tolliamet Paltsu kaebusest vaid murdosa ja tagastas pisut üle 800 000 krooni. Palts läheb nüüd juba oma õigusi kaitsma kohtusse. Tõotab tulla pikk protsess, kus kaks kõva kivi koos. Maksuamet on saanud vastase, kes suudab samal tasemel tippadvokaate palgata. Ja Paltsu jüngrite vastusest on juba kuulda tulevase kohtuprotsessi põhipostulaadid: maksuamet on asja tõlgendanud nii, nagu ta oletab asja toimunud olevat. Sellega asi ei piirdu, lisaks on Tallinna linnapea eraisikuna troonimas maksuvõlglaste nimekirja ligi 10 miljoni kroonise intressivõlaga.
Ärileht võttis vaevaks läbi lugeda Paltsu advokaatide vastulause maksuameti ettekirjutusele ning jutustab selle põhjal loo, mis toimus nendel hämaratel üheksakümnendatel ja sajandivahetusel mobiilifirma Q GSM müügi ümber.
Panga piits ja präänik
Kogu lugu sai alguse juba 1997. aastal, kui Paltsu osalusega Tele2 Holding emiteeris Tallinna Pangale ja Hoiupangale võlakirju 107,9 miljoni krooni suuruses summas. Selle tagajärjel anti firma aktsiad üle pankade kontrolli all olevale Fraser Consultingule. Et pääseda Eesti pankade lõa otsast, valmistada ette Tele2 Holdingu aktsiate müüki ning leida ostja, oli vaja siirduda rahvusvahelisele finantsareenile ja leida nõustajad, kes suudaks viletsas seisus olnud firma üles vuntsida ja maha müüa. Leiti väliseestlane Markus Pedriks, kes omakorda leidis Kenn Robsoni. Viimase seljataga oli kuulus Chase Manhattan Bank.
1998. aastal oli pank nõus andma Tele2 Holdingule laenu 288 miljonit krooni, millega kaeti võlakohustused Eesti pankade ees. Firma aktsiad saadi tagasi ja panditi omakorda Chase Manhattanile. Nii läks juba rada mööda, mida Robson ja Chase Manhattan ette kirjutasid. Selleks, et firmat tulusalt kellelegi müüa, on vaja osalused koondada ühte firmasse. Nii tehtigi. Esimeseks koondamiskohaks sai Curacao N.V, kus ka Palts omandas osaluse. Ja 22. jaanuaril 1999 tegigi Palts saatusliku sammu ning andis täiendava mitterahalise sissemaksena oma Tele2 Holdingu aktsiad üle Curacaole. D?inn lasti pudelist lahti. Paar päeva hiljem andis Curacao Tele2 Holdingu aktsiad üle Levicom Inter-national Holding B.V-le.
Samal ajal koondati sinna ka Tele2 Holdingu käes olnud Levicom BroadBandi osa nagu ka ülejäänud firma osakud. Tehingud toimusid 27. jaanuaril. Kaks päeva hiljem müüs Levicom International Holding B.V 90% Tele2 Holdingu aktsiatest Tele2 AB-le ja maksis võla Chase Manhattanile tagasi. Samal päeval ostis NetCom Curacaost ka 19,9%-lise osa Levicom BroadBandist. 80,1% Levicom BroadBandist müüdi Tele2 AB-le 2001. aastal. Selle tehinguga lõppes sisuliselt pikk tehingute rida, mille tulemusena Tele2 AB omandas kontrolli Paltsu kogu Baltikumi katva impeeriumi üle.
Lihtne põhjus
Kõigi nende osade ja aktsiate koondamise taga on lihtne väide ? ostja, kes iganes ta ei oleks, ei tahtnud tegeleda mitme aktsionäri erihuvidega ja nendelt siis aktsiate ja osade ostmisega. Seega oli panga nõudmine, et kõik aktsiad koondatakse ühte kehasse, kes siis saaks neid müüa lihtsalt ja kiiresti. Pank ja tema esindaja Robson olid selles protsessis A ja O, sest pangale olid tegelikult firma aktsiad panditud. Tehti nii, nagu laenaja ütles. Ja seal, kus tema osutas.
Maksuamet ütleb, et AS-i Tele2 Holding aktsiatega täiendava sissemakse tegemine madalama maksumääraga territooriumil registreeritud äriühingusse Curacao N.V ja sealt samade aktsiatega täiendava sissemakse tegemine viimase tütarettevõttesse on maksukohustuse edasilükkamise eesmärgil tehtud tehingud, millega Tõnis Palts soovis temale kuulunud AS-i Tele2 Holding aktsiate müügist saadud tulult tulumaksu tasumise kohustust edasi lükata. Paltsu advokaadid vastavad, et maksuamet võtab maksustamise aluseks ameti poolt ette kujutatud tehingu sisu, mida Palts oleks pidanud tegema, mitte tegeliku tehingu ja selle majandusliku sisu. See omakorda viib nende arvates asjaoluni, kus maksuamet näeb tehingut sellisena, mis tooks võimalikult palju sisse riigile maksude näol, unustades, et inimesel on õigus käituda seaduste ja terve mõistuse kohaselt.
Arvamus põrkub
See, et üks kodanik peaks alati tegema tehinguid selliselt, et maksta kõige kõrgemaid makse, on nende arvates absurdne ja ei ole ühegi seadusega sätestatud. ?Õigusriigis ei saagi sellist normi õiguspäraselt kehtestada,? ütleb Paltsu advokaat Jüri Raidla. Ja selle ümber vaidlus käib ? kas see mitterahaline sissemaks Curacaosse Paltsu käes olevate aktsiate näol oli maksudest kõrvalehiilimine või ei olnud.
Advokaadid väidavad veel, et Palts ei saa kuidagi enne makse tasuda, kui müügitehingust saadud summa tema eraarvele potsatab. Kõik firmades tehtud rahaliikumised on allutatud nende riikide seadustele, kus firmad registreeritud ? antud juhul Hollandi seadustele. Hollandi riigiametnikel ei ole aga ei Paltsu ega tehingus osalenud firmade vastu mingeid nõudeid. Seda, et tehingud tehti Hollandis, ei saa terve mõistuse järgi ka ette heita. Ja kui raha on Paltsu arvele laekunud, siis on ta maksud ka ära maksnud.
Huvitavad nüansid
Veel üks huvitav nüanss. Maksuamet kasutab oma ettekirjutuses ka oletuslikku vormi: oluline on seejuures silmas pidada, kas selline loobumine oleks aset leidnud ka juhul, kui maksukohustust ei oleks tekkinud. Suure tõenäosusega saab sel puhul vastus olla ainult eitav ehk siis puudunuks vajadus osaluse omandamiseks Curacao N.V-s juhul, kui poleks olnud eelnevat kokkulepet aktsiate müügihinna osas. See oleks paratamatult toonud endaga kaasa tulumaksu tasumise kohustuse.
Advokaatide hinnangul on tegemist täiesti meelevaldse oletusega: ?Maksuotsus ei viita õigusnormile, mis seostaks maksukohustuse tekkimise asjaoluga, kas mõni muu tehing oleks suure tõenäosusega tehtud või mitte. Selline õigusnorm puudub. Maksustamine ei saa põhineda oletustel, ükskõik, milline on oletuse paikapidavuse tõenäosus, vaid faktilistel asjaoludel.?
Lõpuks viitavad Palts ja tema advokaadid, et maksuamet on samalaadsele tehingule varem oma õnnistuse andnud. Silmas peetakse 2002. aastal toimunud puidufirma Sylvester aktsiate müüki, millele maksuamet too-na rohelist tuld näitas.
Peategelased
?? Tele2 Holding AS ? selle firma aktsiad olid lõppkokkuvõttes ostumüügitehingu objektiks, sest talle kuulus Q GSM-i kaubamärk ja mobiilside tegevuslitsents.
?? Levicom BroadBand ? tegeles telefoni, interneti ja kaabelteenuste pakkumisega. Ka selle firma osakud olid ostu-müügi objektiks.
?? Curacao N.V ? Samuti Hollandis registreeritud ettevõte, kuhu Palts ja sõbrad oma aktsiad ja osakud n-ö mitterahalise sissemaksena osakapitali paigutasid. Selles ettevõttes jaotus ka aktsiapakk ümber ning liitusid sellised mehed nagu Kenn Robson, kes aitas kogu tehingut teha, ning ka Markus Pedriks, kes esindasid ühtlasi Tele2 Holdingu suurimat võlausaldajat Chase Manhattan Banki. Tõnis Paltsu osalus oli selles firmas 29,15%.
?? Levicom International Holding B.V (edaspidi Holding B.V) ? Hollandis registreeritud ettevõte, kuhu lõpuks koondusid nii Tele2 Holdingu kui ka Levicom BroadBandi aktsiad ja osakud. Tele2 AB ostis nad 1999. aastal sellest firmast. Raha jaotus siis tolle hetke aktsiapaki jaotuse kohaselt. Firma selle aasta kasum oli 591,6 miljonit krooni. Võib oletada, et see oli just rahaline hind, lisaks emiteeris Tele2 AB veel ka võlakirju. Spekuleeritakse 800 miljoni krooni suuruse ostu-müügitehingu summaga.
?? Tele2 AB ? ostis Holding B.V-st 90% Tele2 Holding aktsiatest.
?? NetCom AB ? ostis Levicom BroadBandi osa, mis vastas 19,9%-le firma osakapitalist.
?? Maksuamet ? tõlgendab eraisik Tõnis Paltsu omanduses olevate Tele2 Holdingu aktsiate paigutamist Curacao N.V-sse kui maksudest kõrvalehiilimist ja on teinud Paltsule vastava ettekirjutuse. Aluseks on võetud Paltsu osalus Curacao N.V-s ja summad, mis on liikunud NetComi poolt makstuna nii Curacao kui ka Holdingu arvetel. Lihtmatemaatika järgi saame maksuameti hinnangul otseselt Paltsu teenistuseks 46 miljonit krooni.
Linnapea härra Lobby
?? Lobby-oskus on endise telekommunikatsiooniärimehe Tõnis Paltsu suur anne. Paltsu telekommunikatsiooniimpeerium hakkas kasvama 13 aastat tagasi Saaremaal. Selle aja sisse mahuvad kooperatiivi Levi asutamine, selle arenemine üle-eestiliseks ettevõtteks Levicom. Samas on väidetud, et Tallinna tulekut hinnati pisut eufooriliselt. Palts ja äripartnerid uskusid, et inimeste maksejõud kasvab kiiresti ning olemas on huvi teenuste vastu, mida alles tükk aega hiljem hakati pakkuma.
?? 1990. aastate keskel kõlasid jutud Paltsu soovist Tallinna hüpervõrk ehitada, mis aga takerdus rahanappuse tõttu. Samasse aega jäid ka kirjeldused, kuidas Palts tegi lobby-tööd talle soodsa kaabelleviseaduse loomiseks.
?? Üheksakümnendate keskpaik oli viljakas, olulise rahasüsti oma firmadeketi ülesehitamiseks sai Palts koos peamise äripartneri Toomas Peekiga kolmandiku Tallinna Kaabeltelevisiooni aktsiate müügist Iisraeli suurele telekomifirmale. Selle raha eest ehitati valmis võrk Õismäel.
?? Rikkus tuli Paltsule aga mobiilsidest. 1995. aastal ostis Levicom ära väikse, ent mobiilsidelitsentsi omava firma, millest kasvas välja Q GSM. Pärast mitmeaastast tulutut ostja otsingut saabus õnnis hetk Skandinaavia suurima eraomanduses oleva telekommunikatsioonikontserni NetCom näol.
