Ringkonnakohus nõustus kokkuvõtvalt maakohtu eelnevate järeldustega, mille kohaselt ütles juhatuse liikme teenistuslepingu ülesse Allan Kiil, mitte Tallinna Sadam. Kohtu arvates mõistis selliselt juhatuse liikme avaldust ka ettevõtte nõukogu, mida kinnitab viimase poolt tehtud otsuse sõnastus. Nõukogu otsuse sõnastusest ei ole mõistlikul isikul võimalik teha teistsugust järeldust. Kohtu arvates ei anna nõukogu otsus mistahes tõlgenduse alusel alust ka järelduseks, et koos teenistussuhtega lõpetati ka konkurentsikeelu kokkulepe. Konkurentsipiirangu lõpetamine peab olema äriühingu poolt selgesõnaliselt väljendatud ja vormistatud, kuid antud juhul see kõnesolevast nõukogu otsusest ei järeldu. Tallinna Sadam ei ole seda kohtumenetluses tõendanud ka muul viisil.

Koos vandeadvokaat Britta Oltjeriga Kiili esindava Aivar Pilve selgituse kohaselt leidis kohus muu hulgas ka seda, et põhjendamatud on Tallinna Sadama väited, mille kohaselt ei olnudki Kiilil võimalik konkurentsikeeldu rikkuda nii teatud ajal vahi all viibimise kui ka teiste sama valdkonna ettevõtete huvi puudumise tõttu. Need väited ole asjakohased ja konkurentsikeelu mõttega kooskõlas. Konkurentsikeelu eest hüvitise maksmine eeldabki sellest keelust kinnipidamist isiku poolt ning on mõeldud kompensatsiooniks sellise piirangu kohaldamise eest. Isik, kelle suhtes kehtib konkurentsipiirangu kokkulepe, ei pea vastupidiselt Tallinna Sadama arvamusele, eraldi tõendama selle nõude järgimist. Selle põhimõtte järgimist eeldatakse ning alust keelduda hüvitise maksmisest on siis, kui on tõendamist leidnud konkurentsipiirangu rikkumine.