Tallinna sadama juht: Tallinna-Helsingi tunnel on mõttetu. Laevareisijad ei kaoks aga nii või naa kuhugi

 (141)

Valdo Kalm
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo KalmFoto: Madis Veltman

Ärileht kirjutas täna sellest, et Tallinna-Helsingi tunnel ei ole enam mingi utoopiline unistus vaid paljude ametnike ja ärimeeste igapäevane projekt (loe lugu siit). Nagu ikka on nii neid, kes käsi plaksutavad ja ootavad ja neid, kes kõigest hingest loodavad, et tunnelit ei tule. Tallinna Sadamat mõjutaks tunnel oluliselt. Juhatuse esimees Valdo Kalm ütleb, et sellisel kujul on see mõttetu projekt, hüpeloopi sarnane lahendus oleks aga teine jutt. Teine võimalik kaotaja on Tallink. Nemad arvavad, et kuna konkreetsust on veel vähe, siis nad ei pea ka reageerima.

Ehkki eeluuringust tuleb välja, et pikas perspektiivis ei pruugi Eesti kapitail põhinev Tallink kliente kaotada, siis kindlasti pidurdaks selline muutus oluliselt nende arengut. Tallink Grupi juhatuse esimees Janek Stalmeister ütleb, et sisuliselt on juba täna Tallinna ja Helsingi vahel püsiühendus olemas.

„Tallinna-Helsingi tunnel on jätkuvalt idee tasandil ning seni kuni ideest pole saanud konkreetseid plaane nad ka meie otsuseid ei mõjuta," ütles Stalmeister.

Teine organisatsioon, mille juhid peaks närviliselt küüsi närima on Tallinna Sadam ning tulevikus ka osalt börsile mineva ettevõtte aktsionärid. Mida tooks tunnel kaasa neile?

Seotud lood:

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ei usu klassikalise tunneli mõttekusse, kuna selle tunneli otsad on planeeritud kesklinnast suhteliselt eemale, tehnoloogiline lahendus pole inimestele atraktiivne ja olulist lisandväärtust ei kaasne. „Pealegi on see väga kallis projekt," ütleb ta.

Loe veel

Ta lisab aga, et kui ühendada tunnel mõne uuema tehnoloogiaga, näiteks Hüperloop, millega kaasneks tõeline lisandväärtus ajas ja kiiruses ning mugavuses, siis sellisel projektil oleks juba oluliselt suurem atraktiivsus ning saaksime rääkida tõelisest kaksik-linnast.

„Me oleme kindlad, et isegi kui tunnel ühel või teisel kujul tuleb, siis laevaliiklus jääb samuti. Inimesed ei sõida laevadega vaid selleks, et ühest punktist teise saada, vaid laevareisiga kaasneb omaette elamus merereisist : toitlustamine, kaubandus, meelelahutus ja seltskondlik suhtlemine.

Kõige rohkem reisib laevadega soomlasi, kelle jaoks merel käimine ja merereiside nautimine on osa rahvuslikust identiteedist ning seetõttu oleme kindlad, et laevareisid jäävad," ütles Kalm.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare