Teine eelarvekulude prioriteet on haridus, kuhu pealinnal on plaanis investeerida 121 miljonit krooni ehk 20 protsenti investeeringute kogumahust.

Investeeringute mahult järgnevad valdkonnad on kommunaalehitus, elamumajandus, sport ja kultuur.

Seoses linnaeelarve viimasel lugemisel sellesse sisse hääletatud muudatustele võivad investeeringute täpsed mahud veel muutuda, kuigi suurusjärgud jäävad samaks.

Tallinn kavandab investeerimist mitmetesse objektidesse, kuna majandusanalüütikud ennustavad majanduskasvu jätkumist, ütles Tallinna finantsdirektor Ahti Kallaste.

Mahukaim tee-ehitusprojekt on kuni 30 miljonit krooni maksev Põhjaväila esimese järgu ehitus Ahtri tänavast Kalasadama tänavani.

Vabaduse puiesteed on kavas rekonstrueerida rohkem kui 18,8 miljoni krooni eest.

Linnaeelarvesse on lisatud ka 15 miljonit krooni Jõelähtme europrügila kaasfinantseerimiseks ning 20 miljonit krooni kanaliseeritud tänavate taasasfalteerimiseks. Asfalteerimise käigus muudetakse koheselt ka tänavate profiili.

Koolide, muuseumide ja raamatukoguhoonete tänapäevastamiseks läheb kümneid miljoneid kroone.

Spordihoonetest on kavas sel aastal rajada spordihall Lasnamäele Punasele tänavale 15 miljoni krooni eest, Nõmme ujula ehitamiseks on eraldatud 12,5 miljonit krooni.

Muu hulgas on eraldatud 40,56 miljonit krooni Lilleküla jalgpallistaadioni projektile, millest 25 miljonit läheb kaasfinantseerimiseks ning 15,6 miljonit krooni staadionile juurdepääsuteede rajamiseks.

11,4 miljoni krooni eest saab uue näo Iru hooldekodu ning 15 miljoni krooni eest tahab linn lõpule jõuda Piritale SOS-lasteküla ehitamisega.

Kopli lastekodu renoveerimiseks kulub 7,9 miljonit krooni, keskraamatukogu uuendamiseks 23 miljonit ja Kadrioru staadioni uuendamiseks 15 miljonit krooni.

Palgatõusudeks on linnavalitsus täiendavalt eelarvesse lisanud pedagoogilise personali tarbeks 38 miljonit krooni, nende hulka ei kuulu üldhariduskoolide pedagoogid, kes saavad palka riigieelarvest. Kultuuritöötajate palgatõusuks on eelarvesse lisatud 3,5 miljonit krooni.

Spordi- ja noorsooametile on kavas treenerite töötasudeks täiendavalt eraldada 5,2 miljonit krooni, üldhariduskoolide spordiringide juhendajate tasustamiseks 900.000 krooni ning spordikoolide treenerite-pedagoogide keskmise palgatõusuks 1,3 miljonit krooni.

AS-i Tallinna Vesi edukas erastamine andis Tallinna linnavalitsusele võimaluse tõsta sel aastal linna eelarvest palka saavate haridustöötajate ja sotsiaaltöötajate palkasid keskmiselt 15 protsenti ning kultuuri- ja sporditöötajate palkasid keskmiselt 10 protsenti.

Tallinna linnavolikogu kinnitas neljapäeva õhtul linna 2001. aasta eelarve, mille kogumaht kasvas koos linnavalitsuse ja fraktsioonide ettepanekutega 3,323 miljardi kroonini.

Summale pole liidetud veel riigieelarvest tulevaid hariduskulude eraldisi, mis peaksid eelarve mahtu suurendama.

Võrreldes eelmise aastaga suurenes eelarve maht ligikaudu 29,8 protsenti ehk 763 miljonit krooni. Linna üldvalitsemiskulud vähenesid samas ühe protsendi võrra.

Kuna Tallinn seoses Tallinna Vee eduka müügiga sel aastal laenu ei plaani võtta, väheneb linna laenukoormus, suurenevad aga investeeringud.

Pealinna suurimad tuluallikad on tänavu üksikisiku tulumaks 1,59 miljardi krooniga ja tulu vara müügist - 997,8 miljonit krooni.