Ziugovi sõnul pole Tallinna Soojus veel jäätmete kasutamise osas midagi kindlalt otsustanud, kuna antud teema vajab lisauuringuid.
“Tänavusel majandusaastal me korrektiive eelarvesse tõenäoliselt ei tee ning samuti pole meil otsustamise suhtes veel konkreetset kuupäeva,” lausus Ziugov.
Tallinna Soojus saaks jäätmeid osta Tallinnast saja kilomeetri kaugusel paiknevatest AS-i Balti Spoon, Aegviidu Puit AS-i, Näpi Saeveski AS-i, Britannic Eesti AS-i ja Balti Äri ja Kaubanduse AS-i saeveskitest.
“Metsatööstuse jäätmete hind on gaasiga võrreldes täiesti konkurentsivõimeline,” rääkis Ziugov. “Soojuse tootmiseks kasutatava metsatööstuse jäätmed on ressursina keskmiselt veerandi võrra odavamad kui maagaas.”
Kuna erinevate metsatööstusjäätmete hind on erinev ning nende kasutamine küttena nõuab täiendavaid investeeringuid, toimuvad Tallinna Soojuse Kadaka ja Karjamaa katlamajades praegu eeluuringud selgitamaks välja puidujäätmete optimaalseimaid kasutusvõimalusi.
Solarcomi uuringu kohaselt saaks soojatootmises kasutada vaid metsatööstuse jäätmeid, kuna puidutööstuse jäätmed sisaldavad atmosfääri sattudes keskkonnale kahjulikke liime, lakke ja värve.
Tallinna Soojus varustab 68 protsenti Tallinna soojaturust. Ettevõtte 30. juunil lõppenud majandusaasta netokäive oli 692,8 miljonit krooni ja kahjum 49 miljonit krooni.
