Tallinna südames algatati mastaapne detailplaneering

Tallinna linnavalitsus menetleb detailplaneeringut, mille kohaselt soovitakse Roosikrantsi tänava ja Pärnu maantee vahelisse kvartalisse ehitada mitmeid äri-ja büroohooned ning täita viimased „hambaaugud” selles piirkonnas. Tegemist on sisuliselt viimase kvartaliga linnasüdames, kus veel saab suuremaid arendusprojekte realiseerida.

Linnavalitsuse korraldusest selgub, et planeeritav ala on 0,54 hektari suurune ning see asub aadressidel Pärnu mnt 20, 22, 22a ja 24 ning Roosikrantsi 7a ja 11a. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta olevate kruntide piire ja maakasutuse sihtotstarvet ning määrata moodustatavale neljale ärimaa krundile ehitusõigus kuuekorruseliste ärihoonete rajamiseks. Uute majade kõrgus lähtub Pärnu maantee 20 asuva hoone katuseharja kõrgusest.

Detailplaneeringuga seatakse arendajale mitmeid nõudeid. Näiteks tuleb säilitada ja eksponeerida Pärnu mnt 22 maja fassaad ja osa keldrimüüre ning kujundada uusehitise keldrikorrusele omalaadne Kawe keldri mälestusmärk. Lisaks tuleb säilitada planeeritaval alal sisehoovides kasvavad üksikud puud.

Mitmekesine keskkond

Kvartali ilme on kujunenud 1930-ndatel aastatel. Seoses Vabaduse väljaku kavandamisega riigi esindusväljakuks otsustati rakendada kindel linnaehituslik kava ka ümbritsevatele tänavatele. Keelati puithoonete ehitus ja olemasolevaid asuti väärikamate vastu välja vahetama. Üldjoontes järgiti 1913. aastast pärinevat E. Saarise koostatud „Suur-Tallinna” üldplaani.

Esimesena omandas oma praeguse väljanägemise Vabaduse väljaku äärne tänavasein. 1932. aastal valmis EKA maja (praegune linnavalitsuse hoone, arhitekt R. Natus). Pärnu maantee nurgale ehitati esindushotell „Palace” (arhitekt E. Lohk). Pärnu maanteele määrati uus ehitusjoon, mis praktiliselt kahekordistas olemas olnud tänavalaiust. 1936. aastaks oli ehitustegevus jõudnud Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava nurgani, kus valmis arhitekt R. Natuse projekti järgi tellisest äri- ja eluhoone. 30-ndate lõpuks oli maantee äärne hoonestus omandanud oma tänapäevase ilme.

Roosikrantsi tänaval nii kiiresti uusi maju ei ehitatud. Praeguseks on tänava arhitektuurne ilme kujunenud tunduvalt mitmekesisemaks – 1934-1935 ehitatud Roosikrantsi 19 hoone on E. Sachariase projekteeritud esindustraditsionalismi väljapaistev näide, Roosikrantsi 3 on säilinud hoopis puithoone, tänava keskel asuvad viimastel aastatel skandinaavialiku hilismodernismi vaimus projekteeritud äri- ja eluhooned. Roosikrantsi tänava selles tänavaseina lõigus ei ole kinni peetud 1930-ndatel aastatel määratud hoonete kõrgusest ja hiljuti ehitatud kuni kaheksakorruselised hooned mõneti rikuvad kvartali ühtlast ilmet.

Arhiivimaterjalidest selgub, et 1936. aastal projekteeris arhitekt E. Lohk Pärnu mnt 22 krundile sisuliselt uue hoone, mis täielikult vastas kehtestatud linnaehituslikele nõuetele. Teadmata põhjustel jäi maja siiski ehitamata. Seevastu elas hoone üle põhjaliku ümberehituse 90-ndatel aastatel, mille tulemusena ei ole säilinud suurt midagi peale välise ehituskehandi.

Tihendav uushoonestus

Pärnu mnt 20 kinnistul asuv arhitektuurimälestiseks tunnistatud kuuekorruseline hoone säilitatakse ning sellele kavandatakse 4-6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega juurdeehitust.

Arhitektuurimälestiseks tunnistatud Pärnu mnt 22 (Kawe kelder) hoone fassaad säilitatakse. Kinnistule soovitakse saada ehitusõigus kuni kuuekorruselise hoone rajamiseks. Sama kõrgeid hooneid soovitakse ehitada ka aadressile Pärnu mnt 22a/Roosikrantsi 11a ja Pärnu mnt 24. Viimati mainitud aadressil asuvad kahekorruselised hoovimajad lammutatakse.

Detailplaneeringu seletuskirjast selgub, et planeeringu koostamisel on eesmärgiks kavandada Pärnu maantee käsitletava lõigu äärde 1930-ndatel aastatel määratud linnaehituslikele põhimõtetele vastav hoonestus, võttes arvesse tänapäevased nõuded funktsionaalsusele ja liikluse lahendusele. Parkimine hakkab toimuma kogu ala hõlmavas maa-aluses parklas.

Kinnistute omanikeks on nii riik kui ka eraomanikud. Detaiplaneeringu eskiisi koostas AS K-Projekt.