Regulaarselt suuri plaane veeretav Tallinna televisioon reklaamib oma telekanalil senistest kõige bravuurikamat projekti  – muusikakonkurssi „Tallinn – I’m Famous”. Sellega lubatakse suurejoonelisi plaane tehes astuda kandadele endiselt ülipopulaarsele superstaariotsingute saatele.

Vanas vääringus võiks projekti nimetada miljoniprojektiks, kuid eurodes maksab jõuludeni kestev projekt 60 000 eurot. „Tallinna TV osa on sellest 20 000 eurot, kuid see ei tähenda, et me kellelegi maksaksime raha, vaid me tagame projektile tehnilise teostuse,” sõnas Tallinna TV nõukogu esimees Georg Pelisaar.

Saate mõtte taga on seni venekeelsele elanikkonnale suunatud meelelahutusüritustega tegelnud Sergei Gontšarov, kes väitis Delfile, et eelarvest kolmandiku katab ta ise ning ülejäänud kolmandik loodetakse saada sponsoritelt. Telekanal pole pidanud saateformaati sisse ostma ja kanali enda poolelt tegeleb sellega produtsent Kirill Vlassov.

Buratino vs. Pinocchio

Ent millega on siis tegu? Kui võrrelda läänes välja töötatud formaatidega, siis leidub saateformaadis mõndagi tuttavat, kuid mitte ka päris – justkui Buratino ja Pinocchio. Nimelt on seekordses laulusaates tegu produtsentide võistlusega, kus Eurovisioni võidulaulu „Everybody” autor Ivar Must, Tallinna lauluvõistluse võitnud Tõnu Laikre ja Andrei Hartsenko saavad endale eelvoorude järel kolm lauljat, kellest üritavad vormida tubli superstaari. Järgnevad iganädalased võistlussaated, millele eelnevad lavatagust valgustavad ülevaated ning kõik lõpeb suure kontserdiga Nokia kontserdimajas. Võitja omakorda saab plaadilepingu ja õiguse teha muusikavideo WolkRekordsi eestvedamisel.

Pelisaare sõnul on saateformaat suunatud küll eelkõige eestikeelsele vaatajale, kuid üks eesmärke on jõuda ka vene noorteni, et meelitada neid üle PBK vaatajate hulgast.

Küll tegeleb telekanali juhtkond uue ja senisest mahukama programmi koostamisega, et vabalevisse jõudmise järel oma vaadatavust kasvatada. „Ma arvan, et jätkuvad mitmed eelmisel hooajal alguse saanud sarjad: mälumängusari, linnaruumi tutvustavad sarjad, võib-olla tuleb ka uusi kultuurisarju sisse,” oletas Pelisaar.

TTV peatoimetaja Mart Ummelas sügisplaane veel ei täpsustanud, aga teada on, et peale omasaadete kavatsetakse hankida veel mujal toodetud sarju.

Rahaasjad

1,5 aastat eetrita kulutas 11 miljonit krooni

Tallinna TV sihtasutus asus tööle juba 18 kuud enne telekanali käivitamist, kuid selle ajaga kulutati majandusaasta aruande kohaselt üle 11 miljoni krooni. Tõsi, linnaeelarvest eraldati 2010. aastaks telekanalile 12 miljonit krooni, millest ligikaudu üks miljon jäi kasutamata.

Ehkki linnatelevisiooni puhul räägitakse ka ise tulu teenimisest, tõdeb televisiooni juht Jüri Raudsepp, et ilma regulaarse linnaeelarvest tuleva toetuseta ellu ei jäädaks.

Seejuures selgub, et ainuüksi Solarise keskuses ruumide rentimise eest maksis TTV 2010. aastal 1,314 miljonit krooni ja 2011. aastal 1,821 miljonit krooni.