Sadakond ettevõtet, kohalikku omavalitsust ja eraisikut kirjutavad juba suvel alla linna loodava ühistupanga asutamislepingule. Linn andis värske lisaeelarvega oma osaluseks ühistupangas 5 miljonit eurot. Panustajatele pakub pank jaepankadest kõrgemat intressi.

Abilinnapea Taavi Aasa teatel on ühistupanga asutamiseks vajalike asutajaliikmete hulk enamgi kui koos ning seetõttu kavatsetakse pank juba juunis asutada. Aasa sõnul tunneb ühistupangaga liitumise vastu huvi terve rida teisi Eesti omavalitsusi. „Praegu on väga suur huvi selle panga vastu,“ ütles Aas. „Vaja oli tugevat eestvedajat ja Tallinna linn on võtnud endale selle rolli.“

Loodava Eesti Ühistupanga juhid Ülle Mathiesen ja Roul Tutt ütlesid, et ühistulistel alustel toimiv pank täidab olulise tühimiku Eesti pangandusmaastikul, olles esimene omasugune Eestis. Pank on seejuures suunatud mitte ainult tallinlastele, vaid edaspidi kavatsetakse ära katta kogu Eesti.

„Juunis, kui pank on asutatud, võib iga huviline liikmeks astuda ning siis hakkab toimuma tavapärane liikmeskonna kasvatamine,“ märkis juhatuse liige Roul Tutt.

Mathieseni sõnul plaanib ühistupank hakata näiteks välja andma laene nii eraisikutele, ettevõtetele, põllumajandus-, energia- ja korteriühistutele. Lisaks hakkab pank toetama kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja eraisikute elu arendavaid ettevõtmisi. Näiteks rahastama üürimajade, hooldekodude või erakoolide ja -lasteaedade loomist.

Ilmselt tekitab Rootsi kommertspankadega harjunud elanikes kõige enam küsimusi, mille poolest erineb ühistupank teistest pankadest. Tuti sõnul pole eesmärgiks lühiajaline kasumi teenimine, selle asemel keskendutakse ühistuliikmete huvidele ja vajadustele ning sellest lähtuvalt ka pikaaegsele kasumlikkusele.

Ühistupangas on iga liige korraga nii klient kui ka omanik. Peamiseks eripäraks kommertspankadega võrreldes on, et igapäevasest pangandustegevusest teenitud tulu jääb panga liikmetele. Ühistupanga liikmeks võib saada igaüks, kes on valmis tasuma sisseastumistasu ja osamaksuna omakapitali tasu. Oluline, et igal ühistupanga liikmel on üks hääl, sõltumata liikmemaksu suurusest.

„Me soovime pakkuda oma liikmetest hoiustajatele suurtest jaepankadest kõrgemat intressi, kuid samas püsime kindlasti normaalsetes turu- ja konkurentsitingimustes,“ rääkis Mathiesen.

Äriplaani järgi peaks kasumisse pank jõudma viiendal tegevusaastal.