Asi puudutab trammi rattapaaride tasakaalustamist. Iga tellija jaoks toodetavad trammid peavad vastama erinevatele kohalikele nõuetele seadmete paigutuse, trammi mõõtmete, uste arvu jms näitajate osas, mis omakorda tekitab olukorra, kus iga konkreetse tellija trammil asub tasakaalupunkt erinevas kohas.

Kuna rattapaaride tasakaalus mitteolek võib kaasa tuua rataste erineva kulumise, mis tellija jaoks kajastub kõrgemas hoolduse maksumuses, nõustus tellija, st Tallinna Linnatransport (TLT) tulevaste ekspluatatsioonikulude kokkuhoidmiseks lasta CAF-il see töö ära teha.

Katsetamise eesmärk on saada tõendusmaterjal selle kohta, et kõik ehitatud sõlmed töötavad selliselt nagu Tallinn on soovinud. "Tahame minimeerida olukorda, et hiljem liinil töötades hakkavad selle kõrgtehnoloogilise veeremiga ilmnema tehnilised probleemid," rääkis TLT juhatuse esimees Enno Tamm. 

"Uued trammid peavad Tallinnas sõitma vähemalt 30 aastat ja pigem saabugu järgmine tramm veidi hiljem, et vajalik tehniline täiendus saaks tehtud. Võrdluseks, modifikatsioone tehti ka Stockholmi trammide katsetamise käigus," lisas Tamm.

Tallinnas praegu tüübikatsetusi tegeval esimesel trammil tehakse rattapaaride tasakaalu saavutamiseks vajalik töö ära Eestis. „Tõenäoliselt võib pikeneda esimese trammi testperiood Tallinnas“, lisas TLT juhatuse esimees Enno Tamm.