“Naljakas lugu, kodu siinsamas ja ikka pidi hotellis ööbima,” rääkis Tallinna Vee anonüümsust palunud töötaja.

Tallinna Vee personalijuhi Ilona Loti sõnul oli tegemist meeskonnakoolitusega tipp- ja keskastme juhtidele, mis eeldas, et väljaspool tööruume ollakse tõesti koos. “Ideaalis oleks seltskond pidanud Tallinnast üldse välja minema. Olema koos kaks päeva, pluss siis ööbima ühes kohas,” ütles Lott. “Kuna kohal oli kogu tippjuhtkond ja kõik meie keskastme juhid, siis Tallinnast väljaminek tundus liiga suure riskina. Teine külg, mille Lott esile tõi, oli töötajate turvalisus. Õhtu lõppes peoga ja taksode tellimise asemel, mis pidutsenud inimesed koju sõidutaks, otsustati neile öömaja pakkuda. Nii olid koolitatavad “väljasõidul” Viru hotellis. Umbes 30 inimese ööbimise kulud kandis ettevõte, kellel on hotelliga koostööleping. Tavakliendile maksab ööbimine Virus kaheses toas 1727–3140 krooni.

Jõuga kedagi jääma ei sunnitud

“Hotelli jäämine kodulinnas on selline kahe otsaga asi,” ütles ettevõtte avalike suhete juht Karita Sall. “Põhimõtteliselt kõik seal ei ööbinud. Mõned inimesed tõesti, kes elasid üle tee, olid küll öösel peol, aga läksid siis koju,” sõnas ta. “Teisalt oli asja mõte ka see, et õhtul oli ühine pidu ööklubis. Et inimesed veedaksid ka vabamas vormis kolleegidega aega ja näeks inimestes ka teist külge. Koolitus algas järgmisel hommikul juba kell kaheksa, nii oli kõige mugavam sealsamas olla.”

Sall tunnistas, et koha valikul sai rahast otsustavamaks teguriks vajadus olla töökohale võimalikult lähedal. “Me ei tahtnud olla kaugemal kui poole tunni tee. Uurisime küll, kas linna lähedal oleks sobivat kohta, aga ei leidnud, sellepärast otsustasime kesklinna jääda.” Kui palju täpselt koolitusele kulutati ja kui palju sellest läks öömajale, Sall ei öelnud, viidates ettevõtte siseasjale. “Kuna koolitus tuli meile sisse emaettevõttest, hoidsime koolitajate arvel palju raha kokku. Edasi koolitavad teisi töötajaid juba inimesed meie enda hulgast.”

Üleeile üle vaadatud tagasiside-lehed näitasid, et osavõtnud madalamat hinnangut kui hea ei andnud.

Tallinna Vee koolitusprogramm “U Can” tuli firma emaettevõttest United Utilities International, koolitajad olid pärit samast firmast. Programm pidi tekitama meeskonnatunde ja aasta lõpuks tuleb juhtide õpitu läbi teha ka teistel ettevõtte töötajatel. Sall ei välista seda, et edaspidi linnast välja näiteks turismitallu ei sõideta. “Antud juhul lihtsalt ei saanud lubada, et kõik juhid ühel ajal pealinnast ära on,” sõnas Sall.

E-postiga suhtlejatele sobiv viis

“Sellised suhtlemise “sundmeetodid” on vajalikud firmades, kus inimesed töötavad hajusalt ja igapäevane töine suhtlemine käib valdavalt meili teel,” kommenteeris Tallinna Vee töötajate kokkukogumist CV Online personalidirektor Agu Vahur. “Nii on hea inimesi omavahel suhtlema sundida. Ühiselt läbielatud erakordsus või ühiselt tehtud pahandus teeb edasise suhtlemise hõlpsamaks.”

Vahuri hinnangul on asi omal kohal siis, kui sellega kaasneb meeskonna- ja eneseanalüüs. “Lihtsalt juhtkonnaga midagi põnevat tehes ei ole asjast suurt kasu, sest seda tehakse igapäevasel ärimaastikul niikuinii.”

Meeskond metsa ronima

Inscape Koolitus teeb juba pikemat aega firmade töötajatele nn meeskonna metsatreeninguid. Konsultant Henrik Guthan viib järgmise grupi metsa juba sel laupäeval. “Inimesed satuvad hoopis uude keskkonda ja tegelevad vahelduseks millegi muuga, näevad üksteist kõrvalt teistes rollides,” rääkis Guthan. “Mõnikord käratab keegi, et kõik, sellise inimesega ma koos enam ei tööta ja marsib eemale. Igasuguseid olukordi tuleb ette.” Kohavalikul räägivad kaasa koolituse tellijad, see, mida koolitusel õpetatakse, jääb koolitaja otsustada. “Firmadel on aegadega tekkinud omad lemmikpaigad, hästi tihti käime Kõrvemaal ja kanuumatkadel,” ütles konsultant ja grupijuht.

Nn ekstreemkoolitused on tavapärastest koolitustest kallimad, sest eeldavad mitme inimese kaasavõttu, et turvalisust kindlustada. “Aga kõik, mis erineb tavapärasest koosolekuruumis istumisest, läheb üha enam moodi,” sõnas Guthan.