"Soovime juhtida aktsionäride tähelepanu sellele, et AS Tallinna Vesi ei saa aktsepteerida erastamislepingu tingimuste ühepoolset rikkumist Eesti võimuorganite poolt ning kasutab kõiki seaduslikke meetmeid, et kaitsta investorite poolt 2001. aastal heas usus Eestisse tehtud investeeringut, millise aluseks olnud tingimustel ostsid investorid aktsiaid ka 2005. aastal toimunud esmase aktsiate avaliku emissiooni käigus," seisis kirjas.

AS-i Tallinna Vesi juhatus juhtis tähelepanu veel kahele arengule.

"1. juunil esitas AS Tallinna Vesi Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti 5. mai otsuse vastu, mis jättis rahuldamata ettevõtte 2011. aasta tariifitaotluse. Kohtumenetlust alustati 3. juunil. Konkurentsiamet taotles meie kaebusele vastamise tähtaja edasilükkamist kuni 29. augustini ning see taotlus rahuldati," kirjutas Plenderleith.

Tema sõnul pole ei konkurentsiamet ega majandus- ja kommunikatsiooniministeerium näidanud head tahet astuda ettevõttega konstruktiivsesse dialoogi varasemalt sõlmitud erastamislepingu teemal, kuna otsus põhjustab kohtuotsuse veelkordset edasilükkumist enne kui 2001. aasta konkurentsituru tingimustel toimunud erastamistehingu lepinguliste tingimuste rakendamine võimalikuks osutub.

"Lisaks eelnevale on Konkurentsiamet AS-i Tallinna Vesi informeerinud, et Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduses tehtud muudatusi, millel põhineb tariifimäärade arvutuse ebakorrektne arusaam, on tänu majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele võimalik AS-ile Tallinna Vesi rakendada tagasiulatuvalt. Soovime veelkord rõhutada, et Konkurentsiamet ei ole selle teema asjus kunagi AS-i Tallinna Vesi või ettevõtte omanikega dialoogi astunud, ning enne, kui EL-i Komisjon ja Eesti kohtud ei ole teinud otsust nende tegevuse seaduspärasuse kohta meie 2011. aasta tariifitaotluse menetlemisel," kirjutas juhatuse esimees.

Tallinna Vee investeeritud kapitali keskmine tegelik tulukus aastatel 2001 – 2010 oli 6,5 protsenti. Veehind moodustab 1,4 protsenti leibkonna keskmisest netosissetulekust ning see osakaal jääb kindlalt alla Maailmapanga poolt soovitatud ülemisest piirist, mis on neli protsenti.