Aasta algusest tõusis niigi inflatsioonist räsitud tallinlaste jaoks vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind 12,8 protsenti. Eelmise aasta üheksa kuu majandustulemuste järgi püsib vee-ettevõte aga jätkuvalt üliheal kursil, lubades endale umbes 30-protsendist kasumimarginaali.

AS-i Tallinna Vee kolme kvartali käive oli mullu 670,4 miljonit krooni ehk kümnendiku võrra suurem kui aasta varem samal perioodil. Üheksa kuuga teenis ettevõte 203,1 miljonit krooni puhaskasumit.

„Kõik tariifid on kooskõlas Tallinna Vesi ja Tallinna linna vahel 2002. aastal sõlmitud teenuselepinguga,” selgitas vee-ettevõtte avalike suhete juht Reigo Marosov. „Hinnatõus sõltub tarbijahinnaindeksist. See ei ole protsent, mille Tallinna Vesi lihtsalt välja mõtles.”

Aastaid tagasi Tallinna Vee erastamisel sõlmitud leping kehtib 2020. aastani ja lubab firmal tõsta igal aastal vee hinda inflatsiooni võrra. Lisandub

K-koefitsient, mis kajastab vee kvaliteedi tõstmiseks tehtud investeeringuid.

Marosov märkis, et koos ette­võtte heade majandustulemustega tuleks vaadata just paranenud vee ja teenuste kvaliteeti. Nii on investeeritud Paljassaare reopuhastusjaama, mis vähendab merre suunduva saaste hulka ja on Tallinna kustutanud Läänemerd enim reostavate kohtade nimekirjast. Samuti on Marosovi sõnul oluliselt vähenenud veelekked torustikes.

Küsimusele, kas hinnatõus ette­võtte üliheade tulemuste taustal ei riiva tarbijate õiglustunnet, vastas Marosov: „Kolmandik kasumist läheb otse tarbijale tagasi ehk dividendidena Tallinna linnale. Teisest kolmandikust on võimalik kõigil tarbijatel osa saada, ostes Tallinna Vee aktsiaid.” Kolmas osa ettevõttest kuulub Briti veeärile United Utilities (Tallinn) B.V.

Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli oli küsimust kommenteerides üsna nõutu. Tema sõnul ei saa linn lepingusse kirjutatud vee hinna tõstmist tarbijahinnaindeksi võrra takistada. K-koefitsiendi suurus aga on läbi räägitav ja sellega on linn ka tegelenud.

Mutli lisas, et Jüri Mõisa juhitud linnavalitsus nõustus 2001. aastal ettevõtte erastamisel võimalusega, et uus omanik seob vee hinna jäigalt inflatsiooniga. „See pani erastaja avama rahakoti raudu ning maksma aktsiate eest 1,33 miljardit krooni,” meenutas Mutli. „Erastamiskonkursil teisele kohale jäänud Prantsuse firma pakkus aktsiate eest „vaid” 0,945 miljardit krooni. Võimalik, et selle firma pika­ajaline äriplaan nägi ette väiksema kasumimarginaali ja vee hinna madalama kasvutempo,” lisas abilinnapea.

Endine linnapea Jüri Mõis AS-i Tallinna Vesi tegevuses midagi laiduväärset ei näe. „Tallinna Vesi töötab väga hästi. Eesti omavalitsuste seas on Tallinnas üks odavamaid vesi.” Mõis selgitas, et vaatamata hinnatõusule on vee osakaal pealinna tarbijate kulutusest endiselt väike, mistõttu ei tohiks nuriseda.

AS-is Tallinna Vesi linna esindavad nõukogu liikmed aga ettevõtte kasumipoliitikat õigeks ei pea. Nõukogu liige Rein Ratas märkis, et hinnatõus ei tulene ühestki otsesest majanduslikust kaalutlusest, vaid varasematest lepetest. „Olen seda ka nõukogus välja öelnud, et kasumi osa on liiga suur,” sõnas Ratas.

Tema sõnul on linnavalitsus viimastel aastatel püüdnud hinnatõusu pidurdada, kuid see ei ole õnnestunud.

Kui veel 2006. aasta alguses kehtis Tallinna kodutarbijaile vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind kokku 23,14 krooni kuupmeetrilt, siis praeguseks on hind tõusnud 32,33 kroonini.

Tallinna Vee avalike suhete juhi Reigo Marosovi andmetel on see teiste vee-ettevõtete hinnakirjadega võrreldes keskmine tase. Eesti suuremate linnade veehindade võrdlusest tuli aga välja muud.

Nii maksavad näiteks Pärnu elanikud joogivee ja kanalisatsiooni eest eelmise aasta algusest 28,5 krooni kuupmeetrist. Tartlastele maksab kuupmeeter endiselt sama palju kui 2006. aasta juulis — 24 krooni. Narva Vesi tõstis hinda viimati 2008. aasta aprillis 18,41 kroonini.