Laenuläbirääkimisi alustati möödunud aasta juunikuus. Käesolev laenuleping toetab AS-i Tallinna Vesi võrkude laiendamisprogrammi täitmist aastatel 2008-2010.

„Investeeringud parandavad märkimisväärselt tallinlaste ligipääsu puhtale joogiveele ning tänapäevasele ja keskkonnasäästlikule reovee ärajuhtimissüsteemile, ühendades ligikaudu 3500 majapidamist Tallinna ühisveevärgisüsteemi,” ütles AS Tallinna Vesi juhatuse esimehe Ian Plenderleith. 

Vajaduse käesoleva täiendava laenuressursi kaasamise järele käivitas kolmeaastane laiaulatuslik võrkude laienduse kava, mille kulu ettevõttele kompenseeritakse kümne aasta jooksul. “Laenuvajaduse määratlemisel arvestasime selle mahuka investeeringute kava ning seonduva pikaajalise rahavoo mõju äriplaanile,” ütles Ian Plenderleith.

Vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku laiendamise kava lepiti kokku Tallinna linnavalitsusega aastal 2001, kohustades AS-i Tallinna Vesi laiendama vee- ja kanalisatsioonivõrgustikku vastavalt Tallinna linna poolt iga-aastaselt ette nähtud finantseeringule. Protsessi ning hangete efektiivsemaks muutmiseks leppisid pooled 2007. aastal kokku kolme aasta pikkuses ehituskavas: AS Tallinna Vesi viib võrgustiku laiendamise kava lõpule märtsiks 2011, võttes enda kanda kõik ehituse ning rahastamisega seotud riskid ja vastutuse. Ettevõttele hüvitatakse võrgustiku laiendamiseks tehtud kulutused kümne aasta jooksul perioodil 2008-2017.

Uute reoveetorustike rajamine vähendab ettevõtte juhi teatel saastainete voolamist ümberkaudsetesse veekogudesse ning hõlbustab reovee põhjalikku puhastamist, sest seniajani väikestesse kogumispaakidesse voolanud reovesi liigub nüüd otse reoveepuhastusjaama.

“Pidevad investeeringud veetorude rajamisse ning rekonstrueerimisse aitavad veelgi parandada vee kvaliteeti ning vähendada lekkeid,” rõhutas Plenderleith, lisades, et vee kvaliteedinäitajad Tallinnas juba ületavad Euroopa Liidu poolt kehtestatud nõudmisi. Tallinlaste joogiveekraanidest võetud veeproovide kohaselt vastab vee kvaliteet 98 protsenti nõudmistele, samas kui Euroopa Liidu poolt nõutav vastavus on vähemalt 95 protsenti.