Hinnatõus lepiti Tallinna linnaga kokku 2002. aastal ja see põhineb valemil, mis arvestab jooksva aasta tarbijahinnaindeksit ning aastateks 2002 - 2010 kavandatud investeeringute mahtu, teatas AS Tallinna Vesi.

ASi Tallinna Vesi juhatuse liige Siiri Lahe sõnul on vee hinnatõus tingitud tarbijahinnaindeksile mõju avaldavate teenuste ja kaupade hinnatõusust.

“Viimase aasta jooksul on kõik tootmisprotsessi sisendid kallinenud, tõusnud on nii kemikaalikulud kui keskkonnatasud. Samuti on märgatavalt tõusnud kütuste ja elektrienergia hinnad,“ selgitas Lahe.

Linn vajab otsustamiseks aega

Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul ei oska linn veel praegu öelda, kas 13,4% veetõusule antakse roheline tuli või mitte.

"Vaadatakse taotlus läbi, kujundatakse seisukoht, alles siis saab midagi öelda," sõnas Mutli Päevaleht Online'ile.

Tallinna Vee kinnitust mööda maksab  keskmine 2,3 inimesega leibkond praegu vee eest 198 krooni kuus. Uue tariifiga tõuseks see summa 26 krooni võrra.

Eelmisel aastal kauples linn hinnatõusust maha

Mullu tahtis Tallinna Vesi hinda tõsta 12,3 protsenti, kuid linn kauples  0,6 protsenti maha, nii et lõpuks tõusis veehind 11,7% võrra.

Toona süüdistas Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli veehinna tõusus ekslinnapead Jüri Mõisa ja tema juhitud linnavalitsust.

 “Paraku on veehinna tõus Jüri Mõisa 2001. aastal juhitud linnavalitsuse pärand, mis kaasnes linna peamise vee-ettevõtte enamusaktsiate müügiga,” selgitas Mutli möödunud aasta septembris.

2001. aastal sõlmis linnapea Jüri Mõis AS-iga Tallinna Vesi teenuslepingu, mis nägi ette 56,1-protsendist vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi tõusu esimese viie aasta jooksul pärast ettevõtte erastamist. Hiljem pikendati tariifi tõusuperioodi 2010. aastani.