Tulud veemüügist ja reoveeteenusest kasvasid võrreldes 2007. aastaga 9,8 protsenti 658,3 miljoni kroonini, teatas ettevõte oma majandusaruandes.

Põhiteeninduspiirkonna müügimahud langesid kolm protsenti, mida kompenseeris müügimahtude kasv väljaspool põhiteeninduspiirkonda asuvatele klientidele. ASi Tallinna Vesi juhatuse esimees Ian Plenderleithi sõnul esitas 2008. aasta väljakutse kogu majandusele ning avaldas mõju ka ettevõtte tegevusele.

“Arvestades keerulist majanduskeskkonda on ettevõtte tulemused ootuspärased. Aasta esimesel poolel tõi tugev inflatsioonisurve kaasa märkimisväärse kulude kasvu, teist poolaastat mõjutas mitmete äriettevõtete tootmistegevuse ümberkorraldamine, mis avaldas negatiivset mõju meie müügimahtudele,“ selgitas Plenderleith.

Müügimahte põhitegevuspiirkonnas vähendas 2008. aasta jooksul eraklientide siirdumine Tallinnast lähivaldadesse, mida tasakaalustas müügimahtude kasv väljapoole põhitegevuspiirkonda. „See annab selget tunnistust ettevõtte jätkuvalt edukast strateegiast laiendada EL nõuetele vastavate vee- ja heitveepuhastuse teenuste pakkumist Tallinnat ümbritsevatesse naabervaldadesse, “ lisas Plenderleith.

Ettevõtte puhaskasum oli möödunud aastal 296 miljonit krooni, mis on 6,5 protsenti enam kui 2007. aastal. Samal ajal investeeris ettevõte Tallinna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamisesse 306,3 miljonit krooni. 2009. aastal planeerib ettevõtte investeerida ligikaudu 350 miljoni krooni.

Dividende makstakse 230 miljoni eest

ASi Tallinna Vesi juhatus tegi nõukogule ettepaneku dividendidena välja maksta 230 miljonit krooni, mida on 7,6 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Ettepaneku peab kinnitama mais toimuv ettevõtte aktsionäride üldkoosolek. Heakskiitmise korral makstakse dividendina 11,50 krooni A-aktsia kohta. Linnale kuuluva B-aktsia eest makstakse dividendina 10 000 krooni.

Plenderleithi sõnul arvestas juhatus ettepaneku tegemisel kõikide sidusrühmade huvidega. „Oleme põhjalikult analüüsinud tootmiskulutusi, ettevõtte finantseerimise ning kapitali kaasamise vajadusi, et suudaksime jätkuvalt täita või ületada Tallinna linnaga kokku lepitud teenustasemeid ning olema suutelised tegema suuremahulisi investeeringuid parendamaks tallinlaste joogivee ja heitvee ärajuhtimise süsteeme.“

Praeguses majandusolukorras on juhatuse esimehe kinnitusel suurenenud ettevõtte majandustegevusega seotud riskid ja seda keskkonda arvestades peeti kohaseks vähendada dividendide väljamakset käesoleval aastal.

 „Teadvustame oma vastutust ettevõtte kõikide aktsionäride, sealhulgas pensionifondide, institutsionaalsete investorite ja Tallinna linna ees, mõistes nende vajadust teenida õiglast tulukust tehtud investeeringult, arvestades samas ka ettevõtte pikaajalist arenguperspektiivi,” ütles Plenderleith.

Vee kvaliteet paraneb jätkuvalt

2008. aastal õnnestus ettevõttel vähendada leketeprotsenti 17,3-ni , mis on läbi aegade parim tulemus ning märgatavalt vähem kui lepinguline essmärk 26 protsenti. Tallinna joogiveevõrgust võetud proovid näitasid, et 2008. aastal paranes pealinna joogivee kvaliteet jätkuvalt, ulatudes 98 protsendini Euroopa Komisjoni poolt nõutava 95 protsendi asemel.

 “On hea meel tõdeda, et täitsime endale seatud ambitsioonikad kvaliteedieesmärgid. Oleme jätkuvalt pühendunud tallinlaste joogivee kvaliteedi parandamisele,” tõdes Plenderleith.

2008. aastal rajas ettevõte peamiselt Nõmme, Pirita, Haabersti ning Kristiine piirkonnas 34 km kanalisatsiooni-, 14,4 km sadevee- ning 2,9 km joogiveetorustikke, luues sellega enam kui 1300 kinnistule võimaluse liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Kanaliseerimisprogramm jätkub ka 2009. aastal, mil ligi 1400 kinnistule luuakse võimalus edasiseks liitumiseks. 2009. aastal on kavas rekonstrueerida üle 16 kilomeetri veetorustikke ning üle 5 kilomeetri kanalisatsioonitorustikke. Aastatel 2001-2008 on AS Tallinna Vesi investeerinud 1,8 miljardit krooni.