Ajaleht Taloussanomat uuris Tallinnas elavatelt sooomlastelt, kuidas nad on eluga Eestis rahul.

Marjo Kukkonen kolis Tallinna viis kuud tagasi. Arvutimängude arendusalal tegutsevat naist võlub tema uue kodulinna lahe ja rõõmus meeleolu. Tallinnas elab ta mõnusalt. Palk on Soomega samas suurusjärgus, ent kesklinna kahetoalise korteri eest tuleb maksta 40 protsenti vähem kui Helsingis Kallios asuva ühetoalise eest.

"IT-valdkonna palgad on siin keskmisest kõrgemad, ent Soome tasemeni need ei küündi," rääkis Reval Cafes kohvi rüüpav Kukkonen. Ta on üks neist tuhandest soomlasest, kes on sel aastal saanud e-residendi staatuse.

Keskmine palk Eestis oli mullu 1005 eurot. Ehkki palgad jäävad Soome omadest kaugele maha, maksab osa tööandjaid, näiteks need, kel on Soome taust, riigi teiste palkadega võrreldes paremat töötasu.

Eestis on mitmes valdkonnas, näiteks IT-sektoris ning toitlustus- ja teenindussektoris tugev tõus. IT-valdkond on saanud hoogu Eestis kiirelt arenenud digitaliseerimisest, sõnas Kukkonen.

Hangete kohta käiv seadusandlus on Eestis Soome omast erinev ning arvatavasti mõjutab seegi hangete kiirust. Eesti start-up kultuur on väga tugev ning ettevõtlus on üritatud teha võimalikult lihtsaks.

Eesti pakub välismaalastele e-residentsust, mille abil saab kasutada elektroonilisi teenuseid ning asutada ettevõtteid.

Teenus on osaliselt veel pooleli, ent selle kohta on saadud palju positiivset tagasisidet, ütles Eesti tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Eestlased räägivad rahast avalikult

Pärast esialgset võõristust on eestlased sõbralikud ja usaldusväärsed. Kui võimalik, siis alati ostetakse lilli. On ka erinevusi, kuna eestlaste kultuur on soomlastest formaalsem. Teietamine on tavaline, on neli aastat Tallinnas elanud Meri Lindroth tähele pannud.

"Huvitav on see, et rahast räägitakse avameelsemalt. Palganumbrid öeldakse välja ja nende kohta päritakse, korterihindu ja üürisummasid uuritakse avalikult. Soomlase jaoks tundub see privaatsuse ületamisena, ent siin käib see asja juurde," rääkis Lindroth.

Vanalinnas elav Lindroth kolis Tallinna õpingute jätkamise tõttu. Ta õpib Estonian Business Schooli erakõrgkoolis. Vabal ajal ta uisutab, juhib Tallinna soomekeelses raadios kassisaadet ning töötab vabatahtlikuna.

"Linn on noor, heas mõttes boheemlaslik, väga huvitav. Pidevalt mõeldakse välja midagi uut, sündmusi ja söögikohti."

Lindrothi sõnul elab soomlaste halb maine eestlaste hulgas kahjuks edasi ning soomlased annavad sellele ise uut jõudu juurde. "Väga halba käitumist kohtab, nii et oma kaasmaalaste pärast on häbi. Aga teisalt on see vaid väike ja lärmakas osa meie rahvast."

Soomlaste järjest tihenevast Eestisse kolimisest annab märku ka see, et tänavu sügisel avati Tallinnas esimene soomekeelne lasteaed. Tallinna soome kooli on samuti tung.

Ossinovski kinnitab, et soomlased on teretulnud Eestisse elama ja tööle.

Eestisoomlased on Ossinovski sõnul üsna uus nähtus, erinevalt Soome turistidest. "Soomlastel pole veel kindlat töötajamainet, kuna neid on veel vähe. Soomet teatakse kui kõrgelt haritud riiki ning tõenäoliselt peetakse soome töötajaid nutikateks," ütles Ossinovski.