Tallinnas kodu soetamine läheb järjest taskukohasemaks

 (46)

Korter
KorterFoto: Alvhem.com

Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi tõusis Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta esimeses kvartalis, kirjutab ökonomist Marianna Rõbinskaja.

Kui võrrelda aga viimast nelja aastat, siis väga olulist muudatust eluaseme kättesaadavuses pole toimunud. Eluaseme kättesaadavuse paranemist esimeses kvartalis toetas kinnisvarahindadest kiirem palgakasv. 2018. aasta esimeses kvartalis aeglustus Tallinna eluruumide hinnakasv 5%-ni aastases arvestuses, pealinlaste netopalga kasv oli aga 11% kõrgem kui aasta varem. Kui eelmise aasta esimeses kvartalis pidi Tallinna elanik ühe ruutmeetri eest välja käima 1,7-kordse netokuupalga, siis selle aasta esimeses kvartalis oli vastav näitaja langenud 1,6-ni.

Kinnisvara hinnakasv ei olnud esimeses kvartalis laiapõhjaline. Hinnakasvu pidurdumist mõjutas kõige enam korterite hinnakasvu aeglustumine Kesklinna linnaosas, kus tehakse ligikaudu viiendik kõikidest Tallinna korteritehingutest. Tegemist on baasefektiga, kuna eelmise aasta jaanuaris tõusid kesklinna korterite hinnad aastases võrdluses enam kui viiendiku võrra. Käesoleva aasta teise kvartali esimesel kahel kuul on Tallinna korterite hinnakasv kiirenenud – esialgsetel andmetel olid Tallinna kinnisvara hinnad aprillis 8% ning mais 11% kõrgemad kui aasta varem.

Eluasemelaenude kasv on mõõdukas

Inimeste kindlustunne osta või ehitada lähiajal eluase on viimaste aastate jooksul paranenud, mistõttu peaks ka nõudlus eluaseme järele veel lähiajal kõrge püsima.

Vaatamata suurele eluasemete nõudlusele, on eluasemelaenude jäägi kasv olnud mõõdukas ning jõudis selle aasta esimeses kvartalis 6,8%-ni aastases arvestuses. Omavahenditest tehtud tehingute osakaal on viimastel aastatel püsinud üsna kõrgel tasemel (ligikaudu 44%), mistõttu on ka majapidamiste riskid väiksemad võrreldes buumiaegse perioodiga. Laenuportfelli kasvu toetab ennekõike elanike reaalse ostujõu kiire tõus. Kuna tööjõupuudus on suur, püsib palgakasv kiire ka järgmistel kvartalitel. Samuti soodustavad laenamist veel jätkuvalt madalad intressimäärad, kuigi need hakkavad meie hinnangul varsti tasapisi ülespoole liikuma.

Tallinna korterite turule lisandub aktiivselt uusi eluruume

Loe veel

Aasta esimeses kvartalis jätkus aktiivne uute eluruumide lisandumine Tallinna korterite turule – kasutusluba anti ligikaudu 800 uuele korterile, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 200 võrra kõrgem. Väljastatud kasutuslubade suurt arvu peegeldab eelmisel aastal väljastatud korterite ehituslubade erakordselt suur hulk – kui 2016. aastal väljastatud ehituslubade arv oli 2200 ringis, siis 2017. aastal ületas see juba 3600 piiri.

Selle aasta esimeses kvartalis väljastati ehituslube enam kui 600 uuele korterile, mis on aga mõnevõrra madalam arv kui mullu samal ajal. Tallinna uute korterite laojääk on viimasel ajal olnud pidevas tõusutrendis, mis viitab sellele, et pakkumine on mõnevõrra suurenenud. Selle aasta esimeses kvartalis küündis arendusprojektide laojääk 3200 korterini, mis on piisav ka suurema nõudluse katmiseks. Seega peaksid lähiajal olema nõudlus ja pakkumine tasakaalus ning mõõdukas hinnakasv peaks meie hinnangul jätkuma.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare