Talunikud taotlevad murtud lammaste eest rekordhüvitist
Kui mullu taotlesid Saare maakonna talunikud keskkonnaametilt hüvitist kaheksa lamba murdmise eest ning said kahjutasuks kokku 422 eurot, siis eilse seisuga oli kahjutasunõudeid esitatud juba 71 ehk ligi üheksa korda rohkem kui mullu. Kokku soovib murtud lammaste eest kahjutasu saada viis Mustjala, Kaarma, Leisi ja Valjala talunikku, kirjutab ajaleht Meie Maa.
“Riik hüvitab vastavalt keskkonnaministri määrusele suurkiskja tekitatud kahju kuni 100% ulatuses, kahjusummast arvatakse maha omaniku omavastutuse osa 64-128 eurot kalendriaasta kohta,” selgitas keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi.
“Omavastutuse osa määramisel arvestatakse vara kaitseks kasutatud kahjustuse vältimise abinõude efektiivsust. Kahju saaja peab hüvitise taotluse juurde esitama kahjustatud objekti maksumuse kalkulatsiooni, lisades objekti soetamise, taastamise, ravi või muu tõendava dokumendi koopia,” lisas ta. Teisisõnu, need talunikud, kes on teinud kõik endast oleneva, et hundid lammastele karjamaal ligi ei pääseks, saavad suurema kahjuhüvitise.
Suurkiskja poolt tekitatud kahjude hüvitamise taotluste ja hindamisaktide alusel teeb keskkonnaameti juurde moodustatud komisjon kalendriaasta lõpuks otsuse kahju hüvitamise või hüvitamata jätmise kohta. Kahjustusi hindab Tõnu Talvi sõnul keskkonnaameti poolt määratud koolitatud asjatundja, kes sündmuskohal kogutud tõendusmaterjali ning lisateabe alusel teeb otsuse tõenäolise murdja kohta. Ühe versiooni kohaselt võis osa lambaid murda metsistunud koer. Kui tõendusmaterjalid peaksid osutama sellisele variandile, tuleb talunikel suu kahjuhüvitisest puhtaks pühkida. “Kui kodulooma murdjaks on koer, siis hüvitist ei maksta,” kinnitas Talvi. Möödunud aastal maksti Eestis 473 lamba eest kokku 43 190 eurot hüvitist.
