Tamkivi sõnul tuleb olukorras, kus olemasolevate karjääride varud ammenduvad ning kohalikud elanikud on uute kaevanduste vastu, leida kompromiss. Ta leiab, et kõik ettevõtmised tuleb hoolikalt läbi kaaluda elamisväärse keskkonna säilitamisega arvestades.

“Senisest rohkem on vaja ka rahvaga rääkida, seda eriti arendajatel - inimesed peavad teadma kõiki kodukanti puudutavaid otsuseid ja samme, miks neid astutakse ja mis nendega kaasneb. Siis on võimalik kõiki plusse ja miinuseid arvestades otsustada, kas tormata protestiaktsioonile või seada riigi huvid enda omadest kõrgemale," ütles Tamkivi Päevaleht Online´ile. 

Praegused varud lõppevad mõne aasta pärast

Praeguse ehitusbuumi ajal on nõudlus killustiku ja liiva suhtes ülisuur. Kõige halvem on olukord Harjumaal, kus kõige enam ehitatakse. Samas ei saa kaevandused kohalike elanike ja omavalitsuse vastuseisu tõttu uusi maardlaid kasutusele võtta ning praegused varud lõppevad mõne aasta pärast.

Tamkivi leiab, et kuigi Eesti maapõues on lubja- ja dolokivi, kruusa ja liiva piisavalt, hakkab ehitajaid varsti just nende puudus takistama ning see võib kriipsu peale tõmmata Eesti hoogsale ehitustegevusele, sealhulgas teedeehitusele, mis omakorda halvendab meie liiklusolusid.

Kohalike elanike vastuseis nurjab uute karjääride avamise

Samuti tõdeb ta, et peaaegu kõik katsed uusi, ehituseks nii vajaliku tooraine karjääre avada nurjuvad kohalike elanike vastuseisu tõttu. Tamkivi sõnul ei seisa elanikud seejuures vastu ainult karjääridele, vaid raskusi on ka uute prügilate, kaitseväe polügoonide ja tuuleparkide rajamisega, kuigi tegemist on meile kõigile oluliste ettevõtmistega.

Ministri hinnangul muudavad seejuures meelt ka kohalikud omavalitsused. “Varem või hiljem ühinevad elanike vastasseisuga ka kohalikud omavalitsused - seda isegi juhul, kui nad eelnevalt on uue ettevõtte tulekuplaani kahel käel tervitanud,” ütles ta.