Tammist elektrituruseadusest: lootsime selgust riigiga vaidluste lõpetamiseks, aga seda ei tule

Täna läheb riigikogus teisele lugemisele taastuvenergia toetussüsteemi põhjalikult muutev elektrituruseaduse eelnõu. Ehkki taastuvenergia sektor lootis, et see eelnõu toob selguse pikaleveninud vaidlustes riigi ja sektori vahel ning loob tingimused uuteks investeeringuteks, siis paraku see nii ei ole.

Eelnõu vastuvõtmisega peatub uute taastuvenergia projektide arendus Eestis määramata ajaks. Senise seaduses fikseeritud toetusmeetme asendavad toetuse vähempakkumised, kus omavahel konkureerivad kõik taastuvenergia tehnoloogiad. Eelnõu ei paku aga selgust, millal alustatakse uute vähempakkumistega, milliste kogustega saab sektor aastate lõikes arvestada ja kuidas need läbi viiakse.

Ehkki Taastuvenergia Koda tegi eelnõusse ettepaneku avalikustada juba käesolevast aastast ettevaatav vähempakkumiste ajakava konkreetsete riigipoolsete taastuvenergia ostmise kogustega millega sektori ettevõtted arvestada saaksid, siis kahjuks pole see ettepanek arvestamist leidnud. Eelnõu vastuvõtmisel järgneb sektoris ebakindlus, mis pärsib järgnevate aastate jooksul investeeringuid ning toob kaasa riigi taastuvenergia eesmärkide täitmise ohtu seadmise.

Ka olemasolevate projektide osas ei ole saabumas õigusselgust. Läinud aasta lõpus langetas Euroopa Komisjon toetusmeetmete muudatuste osas positiivse riigiabi otsuse, mida hiljem täiendati suunistega kahes enim vaidlusi põhjustanud punktis. Sellest hoolimata on eelnõu seletuskiri Komisjoni loa ja suunistega jätkuvalt vastuolus, võttes olulises küsimuses seisukoha selliselt nagu sobib see Eesti Energiale Tootsi tuulepargi projekti valguses.

Hoolimata asjaolust, et Tootsi tuulepargi projekti puhul pole võetud olulisi kohustusi ja seda ei saa lugeda olemasolevaks projektiks jätkub selle jõuga surumine olemasolevate projektide hulka. See toob kaasa kümneid kordi kõrgemas määras toetust tuulepargile, mis seda tegelikult ei vaja. Nende kümnete miljonite eurode eest saaks mitmekordistada tuuleenergia toodangut vabastamaks meie riiki põlevkivi painest.

Kolmandaks vastuolusid tekitavaks küsimuseks on puidu masspõletamise taaslubamine Narva põlevkivielektrijaamades. Ehkki keskkonnaorganisatsioonid on seda sammu teravalt kritiseerinud ja energiatootjate ühendused koos metsatööstuse esindajatega teinud ettepaneku piirata puidu masspõletamise toetamist statistikakaubanduse raames 500 000 tihumeetri Eesti päritolu puiduga aastas, siis seda ettepanekut arvestatud ei ole. Võimalus, et Narva elektrijaamades hakatakse suuremahuliselt madala efektiivsusega puitu põletama avaldab negatiivset mõju investeeringutele nii kaugküttesektoris kui ka tööstuses ning selle perspektiivi realiseerumine toob kaasa ebameeldiva hinnatõuse kaugkütte tarbijatele.

Taastuvenergia sektoris valitseb ebakindlus riikliku regulatsiooni osas ning lahenduseta küsimused pärsivad investeeringuid. Sektor ootab endiselt stabiilset seadusandlikku keskkonda, mille keskmes on elektrituruseaduse muudatused. Liikumine vähempakkumiste põhisele toetusskeemile on küll tervitatav, ent riik ei paku taastuvenergia arendajatele selgust kui palju ja millisel moel vähempakkumised aset hakkavad leidma.

Seni kehtinud taastuvenergia toetusskeemi abil on ligi 450 megavati taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamiseks investeeritud 900 miljonit eurot, loodud on enam kui 3000 püsivat töökohta, iga-aastaselt laekub riigikassasse kümnetes miljonites eurodes riigimakse ja vähenenud on vene gaasi import 100 miljoni euro võrra aastas. Taastuvenergia sektor on valmis seda positiivset majandusmõju mitmekordistama, ent selle realiseerimiseks tuleks taastuvenergia kasutusele võtmist lihtsustada ning paika panna sektori arengut toetav raamistik. Seda kahjuks menetluses olev elektrituruseadus ei tee.