Tammist tahab muuta e-teenused tehisintellekti abil eestlastele lihtsamini kasutatavaks
Ministrite kohtumisel Eestit esindanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Rene Tammisti sõnul pakub tehisintellekti rakendamine võimalust viia majanduse tootlikkus ja riiklike e-teenuste kasutajasõbralikkus uuele tasemele, ent toob kaasa ka väljakutseid.
„Tehisintellekti rakendused on digipöörde järgmine etapp. Digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu peamine eesmärk peab olema inimeste elu mugavamaks muutmine,“ rääkis Tammist. Küll aga tõdes ta, et uute tehnoloogiatega kohanemiseks tuleb töötajatele tagada ka täiend- ja ümberõppe võimalused.
Selliste elukestvate õppimisvõimaluste pakkumine töötajatele saab ettevõtlusministri sõnul sündida üksnes tihedas koostöös ettevõtjatega. „Tehisintellekti, aga ka digitaliseerimise ja automatiseerimise rakendamise valguses tasub pidevalt investeerida töötajate oskustesse,“ märkis Tammist.
Osa riigiasutusi Eestis juba loonud häid lahendusi
Tema sõnul on masinate abil ka varem inimeste elujärge parandatud ning tehisintellekti rakendamine võib olla selleks üks võimalus. „Kõik, kes kasutavad Google’i otsingumootorit või suhtlevad Facebooki vahendusel, on puutunud kokku tehisintellekti kasutava tehnoloogiaga,” viitas Tammist.
Eestis on suutnud ka riigiasutused juba hakata tehisintellekti erinevatel viisidel oma kasuks tööle panna. „Näiteks PRIA rakendab põllumajanduses masinõpet, et kindlaks teha satelliidifotode põhjal, kas põllumaadel on niitmine tehtud,” lausus Tammist.
Riigi Infosüsteemi Amet jällegi kasutab tehisintellekti abi, et tuvastada küberjulgeoleku intsidente. „Samuti on mitmeid riigiasutusi teiste seas ka Töötukassa, kes kavandavad inimeste paremaks teenindamiseks ja küsimustele vastamiseks suhtlusroboti üles seadmist,” lisas ettevõtlusminister.
Vaadates kaugemale tulevikku, saavad valitsused tehisintellekti rakendada kasutajasõbralikema e-teenuste pakkumiseks, on Tammist veendunud. Eesti on riiklike teenuste osas ülejäänud Euroopaga võrreldes eelisseisus, sest enamik protsesse on juba digitaliseeritud.
„Meil on enam kui 3000 riikliku teenust ja vaid kolmeks neist, abiellumiseks, lahutamiseks ja kinnisvaratehinguteks, peab füüsiliselt kohal olemas. Tehisintellekti tehnoloogia abil saame kujundada riiklikud e-teenused just igaühe vajadustele vastavaks ja panna masinad tegema võimalikult palju tööd inimeste eest ära,” kirjeldas ta.
Tammist sõnul käib samal ajal Eestis aktiivne töö tehisintellekti kasutuselevõtuks vajaliku õigusliku raamistiku loomiseks, mis oleks lihtsasti arusaadav ja peaks silmas privaatsuse ning eetilisuse küsimusi. „Õigusraamistiku loomist veab krati ekspertrühm, kes on lubanud oma ettepanekuga välja tulla juba järgmise aasta kevadeks,” lausus Tammist.
Tehisintellekti teema ka soomlastega üleval
IT-ministrite kohtumisel osalesid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad ning kaasatud olid ka teised tehisintellekti valdkonnas juhtrollis riigid nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Araabia Ühendemiraadid.
Päeva teises pooles kohtus Tammist ka Euroopa Liidu digimajanduse voliniku Mariya Gabrieliga ning Soome majandusministri Mika Lintiläga. Mariya Gabrieliga arutati tehisintellekti ja küberturvalisuse küsimusi. Kohtumisel Soome majandusministri Mika Lintiläga arutati, mis võimalusi oleks laiendada Soome ja Eesti koostööd tehisintellekti valdkonnas.
Eestis on tehisintellekti kasutuselevõtu kavandamiseks loodud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei eestvedamisel ekspertrühm, mille eesmärk on välja töötada riiklik strateegia ja õigusraamistik.
