Täna astub Eesti esimese sammu põlevkivist elektri tegemise lõpetamiseks
Täpsemalt sisalduvad sellised ettepanekud täna esitatavas põlevkivikasutamise arengukava tööversioonis. Lisaks karmistatakse keskkonnanõudeid, tehakse mitu ettepanekut põlevkivi kasutamise tõhustamiseks: näiteks mootorikütustetehase rajamise uuringute rahastamine, uuesti tuuakse päevakorda Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi lahutamine.
Arengukava on üles ehitatud kolmeetapiliselt. Esiteks pannakse piir, kuhumaani põlevkivi kasutada ja kaevandada võib. Teiseks tõugatakse tagant põlevkivi efektiivsemat kasutamist. Ja kolmandaks tehakse ettevalmistusi põlevkivielektri osakaalu vähendamiseks.
Uusi kaevandusi ei tule
“Nüüd on vaja deklaratiivsus katta seadusandja jõuga,” ütleb arengukava koostanud töögrupi juht Anto Raukas. Uus keskkonnaminister Rein Randver lubab esimese sammuna, et vähemalt tema seisab selle eest, et riigikogu kinnitaks arengukava. Lisaks võiks tulla põlevkivi seadus ja terve hulk täiendusi-muudatusi olemasolevatesse seadustesse. See ei ole lihtsalt vormistuse üle norimine, vaid põhimõtteline küsimus. Paragrahvidesse raiutud numbrid ja tähtajad sunnivad minema juttudelt tegudele. Minister Randver viitab aga ka paratamatule raskusele: “Pimesikku ei ole mõtet mängida. Märtsis on valimised.”
Tundlikem küsimus arengukavas on 20-miljoniline aastane ülempiir põlevkivi kaevandamiseks kuni aastani 2015. See on oluline hüpe ülespoole praegusest 15-miljonilisest aastamahust. Kuid nii Raukas kui ka töögrupi keskkonnaspets Valdur Lahtvee kinnitavad, et selle mahu saab kätte juba olemasolevatest kaevandustest. “Teoreetiliselt võiks praegu kaevata kas või 50 miljonit tonni aastas,” viitab Lahtvee piiri panemise vajadusele. “Ja kui kaevandus on juba olemas, siis on ka keskkonna suhtes ohutum see maksimaalselt “tühjaks teha”, mitte hakata mängima uute avamise mõttega.”
Põlevkivi kaevandamise vastaste peastaabiks on ootamatult ja natuke ka vastu enda tahtmist kujunenud Maidla vallavolikogu kahekordne väike puumaja. Ida- ja Lääne-Virumaa piiril asuv 900 elanikuga pisivald on paari aasta jooksul kaetud uute kaevelubade taotlustega. Ainult jupid valla põhja- ning lõunaosas on jäänud puutumata. Kui vallavolikogu esimees Enno Vinni astub välja valla vastremonditud spordihoonest, tuleb tal minna ainult sadakond sammu, et öelda: “Näed, siin võiks olla juba kaevandus.” Praegu on takistuseks kuus Maidla maaomanikku, kes vaatamata meelitustele ja ähvardustele pole maid kaevehimulistele põlevkivimeestele müünud.
Merko Kaevanduste juht Peep Siitam on ennast detailideni kurssi viinud kõigega, mis põlevkivi puudutab. Maidla volikogu juht Vinni ütleb Siitami kohta tunnustavalt: “Progressiivne.” Aga veelahe Tallinna ja Maidla meeste vahel läheb sotsiaalses mälus. Enno Vinni võib meenutada oma vanematekodu. Praegu asub seal karjäär. Maidla põllupidaja Ain Toomel võib rääkida lugusid, kuidas kaevanduse lõhkamistöödest lennanud kivid isamaja katusest läbi lendasid.
Üks asi aga on, milles nii Maidla kui ka Tallinn ühel nõul: põlevkivist võiks teha midagi targemat, kui see lihtsalt ära põletada. Peep Siitam Merkost maalib ahvatleva tulevikupildi: kohalikust toormest kaetakse kogu Eesti energiavajadus, autokütusest kuni elektrini välja. “Kui praegu Narva jõkke mineva soojaga kütta hoopiski kasvuhooneid Virumaal, siis võiksime meie hollandlaste asemel katta Venemaa vajadused lilledega varustamisel,” toob ta eksklusiivse näite.
Selle arutelu varjus küsib arengukava ka vargsi küsimuse: kas Eestisse tuleb tulevikus tuumajaam või kasutame alternatiivallikaid. Akadeemik Raukas, nagu näiteks ka Merko mees Siitam, pooldavad tuumajaama. “Hundinuiade ja õlgede põletamisega me kaugele ei jõua,” ütleb Raukas. Põlevkivi töögrupi teine mõjukas liige Valdur Lahtvee on teist meelt. “50% põlevkivi, 20% tuul, 20% maagaas ja 10% biomass,” kujundab Lahtvee tuleviku Eesti elektritootmise pildi.
Minister Rein Randver fantaseerib aastast 2020 omasoodu: tuumajaama Eestis pole, rahvahääletus ses küsimuses on toimunud ja vastus oli eitav.
Põlevkivimajanduse olulisemad tegijad
•• Riik ja ministeeriumid: Keskkonnaministeerium tegeleb aktiivselt antud küsimusega. Muud riigijõud ja poliitikud pigem äraootavad või lihtsalt populistlikud.
•• Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi: Pigem pooldab status quo säilitamist. Kindlasti ei meeldi riiklikule energiafirmale arengukavasse viidud ettepanek kaaluda Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi lahutamist. Anto Raukas kasutab riikliku energiafirma mõjukuse ilmestamiseks sõna “energiaministeerium.” Raukas lisab, et Eestis peaks olema oma energeetikaagentuur.
•• “Põlevkivivallad”: Jagunevad kaheks. Väiksemat ressursitasu saavad vallad, näiteks Maidla, pooldavad radikaalsemaid ümberkorraldusi. Maidla, kelle kogu territoorium on lühikese ajaga kaetud uute kaeveloataotlustega, on põlevkivivastase võitluse keskstaap.
Suurt ressursitasu saavad vallad, näiteks Mäetaguse, Vaivara ja Illuka ootaks pigem senise olukorra jätkumist.
•• Merko ja Peep Siitam: “Progressiivseks õlisŠeigiks” kutsutu. Merko ei kaeva täna veel midagi, nii pole ka Merkol midagi kaotada. Siitami ideaal: kohalikust toormest kaetakse kogu Eesti energiavajadus, mitte ainult elekter, vaid ka soojus, autokütus jne. Pooldab tuumajaama ehitamist.
•• Viru Keemia Grupp: Kohalikud nimetavad kõige agressiivsemaks uute kaevanduslubade taotlejaks. Erinevalt Merkost on VKG töötav tööstus ja ebasobivad muudatused tähendavad nende jaoks suure raha kaotust. Arengukava sunnib VKG-d ka ümber vahetama hetkel kasutuselolevad põlevkivi töötlemistehnoloogiad.
•• Ida-Viru linnad: Suurem põlevkivitööstus annaks rohkem tööd. Tõstaks rohkem palka ja tooks rohkem tulukroone linnade eelarvetesse. Saar-Polli hiljutine uuring viitas üheselt – idavirulased pooldavad pigem kaevandamise laiendamist.
•• Rohelised: Pooldavad kindlalt põlevkivikaevamise vähendamist kuni täieliku lõpetamiseni ja kiiret üleminekut alternatiivenergiatele.
Põlevkivi kasutamise arengukava ja rakenduskava
•• Arengukava koostab kuueliikmeline töögrupp. Need kuus isikut, praegu kõige tähtsamad, kellest põlevkivimajanduse tulevik sõltub, on: Anto Raukas (töögrupi juht), Valdur Lahtvee, Mai Luuk, Rein Talumaa, Ene Kadastik ja Janne Tamm.
Tähtsamad ettepanekud:
1) Seada aastani 2015 kaevandamise ülempiiriks 20 miljonit tonni põlevkivi aastas.
2) Mitte avada uusi kaevandusi.
3) Vähendada alates 2015. aastast kaevandamist järk-järgult 10 miljonit tonni peale aastas.
4) Viia läbi Mootorikütustetehase käivitamise uuring.
5) Moodustada riiklik komisjon, kaalumaks Eesti Põlevkivi ja Eesti Energia lahutamist.
6) Teha ja toetada erinevaid põlevkivi kasutamise alaseid uuringuid.
7) Täiustada elektrimajanduse arengukava. “Lihtsamalt öeldes nähakse vajadust korraldada rahvahääletus küsimuses, kas Eesti tuumajaam või alternatiivallikad.”
