TÄNASES ÄRILEHES: Viime piima Venemaa asemel Hiinasse? See kiirrong on Eestita ära kihutanud
See ei erine sisseseade (kõik roostevabast terasest läikivad süsteemid on rajatud hermeetilise viimase sõna nõuete järgi) ega toodangu poolest (eri piimasordid, jogurtid ja juustud) Eesti piimatööstustest. Välja arvatud ehk see, et ettevõtte kogukäive on üle kahe miljardi euro. Kui ta asuks Eestis, siis annaks see üksinda 10% terve riigi SKT-st. Bright Dairy & Foodi käes on 45% Hiina värske piima ja 22% jogurti turust.
Nende näitajatega ollakse Hiina piimatööstuse pingereas alles kolmandal kohal. Asi on selles, et kuna piimatooted on hiinlaste menüüs suhteliselt uus nähtus, tarbitakse neid vähe. Ainult kümme kilo aastas inimese kohta (EL-is on see näitaja u 60 kilo inimese kohta, Eestis kaugelt üle 100 kilo). Seejuures ollakse vähem huvitatud värskest piimast ja rohkem töödeldud piimatoodetest, nagu juustud ja jogurtid.
Siiski on tegemist tohutult kasvava tarbimisega. Seda näitab kasvõi sama ettevõtte käibe kasv, mis on viimased viis aastat olnud stabiilselt 20 protsendi ringis.
Ülemaailmne kaubandusstatistika näitab sedagi, et tohutult kasvava piimatoodete nõudluse tõttu on Hiina maailma suurim piima importija, valdavalt piimapulbrina. Kuid sama ettevõtte näide näitab, et kui eeltoodud arvud kokku panna, ei võrdu see automaatselt suure huviga leida kiiresti ja kohe uusi võimalusi piimapulbrit importida – näiteks Vene sanktsioonide tõttu kannatavast Eestist.
Täpsemalt saab teema kohta lugeda homsest Ärilehest.
