1668. aastal, kui asutati maailma vanim keskpank, kukkusid hinnad 15%.

Kuigi nüüd on olukord vähem hull, on rootslasi ähvardanud juba viis aastat deflatsioon ehk langevad hinnad. Rootsi keskpank on käivitanud enneolematu programmi, et viia hinnatõus tagasi 2 protsendile. Selleks on viidud intressimäär negatiivseks ning ostetud kokku valitsuse võlakirju.

Keskpankurid on sattunud igalt poolt tuleva kriitikatulva alla. Mõned ökonomistid ja poliitikud soovivad, et kuna keskpank ei ole saanud hakkama inflatsioonieesmärgi täitmisega, tuleks eesmärki alandada.

Rootsi 723 aasta keskmine inflatsioon on 2,6%. Sel aastatuhandel on inflatsioon suhteliselt tasane. 1300-nda aasta paiku ei olnud haruldased aastad, kui aastane hinnatõus oli 80%. Enne 1600. aastat kukkusid Rootsis tarbijahinnad ühel aastal 80%.

Tol ajal ei arvutatud tarbijahinnaindeksit, kuid keskpanga analüütikud kogusid tagantjärgi kokku hinnainfo 723 aasta kohta. Vaadati teravilja, õlu, soola, või, vaha, härgade ja rauamaagi hindasid. Arhiividest leiti infot valdavalt Stockholmi piirkonna kohta.

Varem keskpangas töötanud ja nüüd SEB peaanalüütiku leiba teeniv Robert Bergqvist meenutas aegu, kui ta töötas keskpangas 1993. aastal mil määrati praegune inflatsioonieesmärk. Tema sõnul ei olnud see kuigi keeruline.

„Tol ajal meil lihtsalt oli 2% inflatsioon. Vaatasime ka teiste maade keskpankade inflatsioonieesmärke,“ lausus ta. Tänasel päeval on olukord ebaselgem.

Rootsi parlament on loonud komisjoni, et vaadata üle keskpanga praegune inflatsioonieesmärk. Mõned soovivad, et inflatsioonieesmärki alandataks, teised soovivad selle duubeldada 4 protsendile. Mõned seevastu soovivad, et loodaks inflatsioonieesmärgi vahemik.

Rootsi ei ole selles olukorras sugugi üksi. Inflatsioon on USAst kuni Jaapanini madalam keskpankade eesmärkidest. Isegi USA keskpanga endine juht Ben Bernanke soovitas sel aasta USA 2% inflatsioonieesmärgi tõstmist, kuna selles numbris ei ole midagi maagilist.