Tarbija hakkab elektrit kokku hoidma
Keila eramajaomaniku Olavi (28) sõnul maksab ta elektri eest 1500 krooni kuus, talvekuudel isegi 3000 krooni. Olavi elab 160-ruutmeetrise maja alumisel korrusel ning kasutab elektrikütet. Ülemised naabrid kasutavad gaasikütet ja neil kulub elektrile umbes 500 krooni kuus.
“Nüüd, kui tuleb hinnatõus, on selge, et tuleb end kõigega kurssi viia,” ütles Olavi. “Inimesed on laisad, ei viitsi tegutseda, kuid nüüd peab välja uurima, äkki on mõistlik hinnapaketti vahetada.”
Olavi teab, et tema majal on 40-amprine peakaitse. Paljud majaomanikud aga ei ole peakaitsme suurusele tähelepanu pööranud. “Kas 40 amprit on optimaalne, ma ei tea,” ütles Olavi. Tema peres pole elektri säästmisele tähelepanu pööratud. “Öösel veel pesu ei pese ning nõudepesumasinat kasutame ka tihedamini kui korra nädalas. Üleliigsed tuled kustutame küll ära,” ütles ta. Tema sõnul röövivad enim raha elektriradiaatorid. “Äkki on mõistlikum keskküttele üle minna ja mingi katel paigaldada – see nõuab palju raha, kuid ehk tasub ära.”
Optimaalne kasv
2003. aastal kasvas kodu-klientide elektritarbimine 6,4 protsenti. Eesti Energia hinnangul on tegemist umbes kolme aasta optimaalse kasvuga. Inimesi, keda tarbitava elektri kogus ei huvita, on eelkõige suurema sissetulekuga elanike seas.
Hea on teada näiteks sedagi, et öösel pesumasinaga pesemine on ligi kaks korda odavam kui päevasel ajal või et 100 W elektripirni põlemine kogu ööpäeva maksab kolm krooni.
Eesti Energialt energiaturuinspektsioonile (ETI) saadetud uus hinnamudel tekitab nii suuremates kui ka väikemates elektritarbijates arusaamatust. Samuti on see paras pähkel isegi energeetikutele. “Küsimusi selles osas veel muidugi on,” ütles KH Energia Konsult spetsialist Toomas Roosna.
Paljud tarbijad, kellega Eesti Päevaleht rääkis, kinnitasid, et kuigi nad ei tea praegu veel täpselt oma tarbimist ning viisi, kuidas on võimalik kokku hoida, on nad seda meelt, et energiatarbimise probleemistik tuleb selgeks teha, et ära kasutada kõik võimalused elektrit kokku hoida.
Veel on raske hinnata, kunas, kui suures ulatuses ja milliste hindadega realiseerub Eesti Energia plaan. See sõltub ETI-st. Teiseks on tarbijal keeruline aru saada, mille eest ja kui palju ta tulevikus maksma peab. Tariifi, ülekandetasu, amprimaksu ja korteri püsimaksu mõisted on tekitanud olukorra, kus paljudele tundub, et hinnatõus on tunduvalt suurem kui lubatud 15 protsenti.
Eesti Energia on väitnud, et 80 protsendil klientidest kasvavad kulutused elektrile keskmiselt 27 protsenti – need olevat peamiselt väiketarbijad, kes elektrikütet ei kasuta. Enamik maja-, suvila- või ka korteri-omanikest saab aga lihtsa arvutusega suurema hinnatõusu.
Tähtis peakaitse
Uue hinnaplaani järgi hakkab see, kui palju üks või teine klient elektrienergia eest kuus maksab, sõltuma tema majapidamise peakaitsme võimsusest. Eratarbija hakkab maksma kaks krooni kuus iga ampri eest, mida tema peakaitse välja kannatab, korteritele kehtestatakse ühtne 20-kroonine püsitasu. Viimane saadi, kui liideti kokku kõikide kortermajade peakaitsmete suurus ning jagati see korterite arvuga. Korteri püsitasu katab kulutused, mis sisaldavad kortermaja peakaitsme ampritasu ja mõõtmise kulutusi iga korteri ukse taga.
Selleks, et eramajade tarbi-jad, kes tegelikult nii suure võimsusega peakaitsmeid ei vaja, näiteks suvilaomanikud, ei peaks liigselt maksma, on Eesti Energia kuulutanud, et peakaitsme ampreid saab ära anda tasuta.
5 amprit üle
Kliendil, kes on oma eramusse soetanud 3 x 25-amprise peakaitsme ning kes kasutab vaid peamisi kodumasinaid, alates veekeetlist ja lõpetades televiisoriga ning lisaks lokaalset põrandakütet võimsusega kuni 1kW, on põhimõtteliselt 5 amprit üle. Kui see klient oma peakaitset ei vähenda, hakkab ta uute hindadega maksma 10 krooni kuus rohkem, kui tal tegelikult tarvis oleks.
Energeetikud vaevavad pead, miks firma ei ole nõus tagastatud amprite eest maksma, kui ka kliendid on pidanud need ostma.
“Liitumistasu Eesti Energiale on 800 kr/A, pluss käibemaks,” ütles KH Energia Konsult spetsialist Roosna. “Loomulik oleks, et kui klient tagastab osa väljaostetud ampreid, siis Eesti Energia kompenseerib sellest mingisuguse osa, sest firma müüb ju vabaneva võimsuse uutele liitujatele.” Kui ampreid loovutanud klient soovib tulevikus võimsust juurde, saab ta amprid küll tasuta, kuid peab maksma peakaitsme vahetamise teenuse eest umbes 1000 krooni.
Eesti Energia hinnangul ei ole tarbijad tegelikult maksnud peakaitsmega määratud võrguvõimsuse kasutamise eest, peakaitsme valik on olnud pigem juhuslik. Selle vahetamine on aga teenus, mille eest tuleb maksta. Õigustamaks seda, et inimestele müüakse tagasi seda, mis on neil tasuta saadud, leiab firma, et klientidelt liigsete amprite äravõtmine on kiiduväärt tegu.
Roosna hinnangul müüb Eesti Energia sisuliselt üht ja sama asja mitu korda. Tema hinnangul on praegu elamutes liigseid võimsusi nii palju, et keskmiselt võiks iga Eesti Energia klient ära anda ühe ampri. Seega vabaneks umbes 500 000 amprit võimsust, mille turuhind on ligi pool miljardit krooni. Eesti Energia hinnangul ei põhjusta hinnamuudatus peakaitsmete massilist vahetust, kuna võrgu-ühenduse kasutuse tasu kehtestamine moodustab vaid ühe kolmandiku koduklientide hinnatõusust.
Eesti Energia ei eelda, et kliendid uuest hinnakujundusest esimesel tutvumisel kohe aru saaksid. Firma ütleb, et paanikaks ei ole põhjust, ning lubab, et selleks ajaks, kui uued hinnad jõustuvad, on mehhanism siililegi selge.
Kõige varem rakendub uus hinnakujundus 9 kuu pärast. “See hinnaskeem läheb läbi, Eesti Energial on suur mõjujõud,” arvas Roosna.
Tarbijad on nõutud
Mustamäe tee 149 korteri-ühistu juhatuse esimehe Mart Vinnali sõnul ei saa korteriomanikud ega ühistud aru, mida Eesti Energia oma uue hinnakujundusega saavutada tahab ning millised võimalused tarbijatele avanevad. Mees on veendunud, et elektrienergia kallinemine toob kaasa ka soojusenergia kallinemise.
Vinnali sõnul kasvavad korteriomanike elektrikulutused hinnanguliselt viiendiku võrra, mõnel juhul kuni 30 protsenti.
“Peab mainima, et Eesti Energia uute tariifide esitlus on nii segane, et isegi “Ärapanija” saade pole nii kaugele jõudnud, et neid lahata,” ütles ta. Vinnali sõnul jääb mulje, justkui hakkaks väiketarbijad suurtarbijate hinnatõusu kompenseerima.
Elektri- ja soojusenergia on Vinnali sõnul omavahel seotud, mistõttu kallineb koos elektriga ka ilmselt kaugküte. “Sellest mudelist me ei pääse,” ütles ta. “Selle tõttu kannatab ilmselt 30-40 protsenti
korteriomanikest, kes on väiksema maksevõimega.” Ühistud elektrit kokku hoida, näiteks trepikodade valgustuse arvel, tema sõnul ei saa.
Korteritele plaanitav 20-kroonine ampritasu on tema meelest täiesti arusaamatu. “Ma ei näe sellel mingit põhjendust, ma arvan, et tarbijakaitse peaks siin oma selgitustööga sekkuma.”
