Tarbija saab enim petta importmahlaga
Kui kauplustes tehtaks lauskontrolli, siis avastataks ohtralt tarbija petmist eeskätt importmahlade riiulilt, kuid vaid tarbijate kaebustele reageerimisega piirduvad kontrollijad avastavad igal aastal üks-kaks silmatorkavat petmisjuhtu. Ettevõtja saavutab pettusega aga märkimisväärse läbimüügi kasvu.
Juunikuus algatas tarbijakaitseamet menetluse hulgiladude Haljas ning Reisona suhtes, sest nende poolt granaatõuna mahla sildi all müüdavad MPro 4U, Gõzõl Ahmed ja Kral Premium sisaldavad sedavõrd palju juurdelisatud suhkrut ja säilitusaineid, et tohiksid müügil olla kõigest nektarina.
„Eksisime tahtmatult ja lähiajal vahetame etiketid välja,” ütles Kral Premiumi importija Reisona juht Vjatšeslav Stepanov. „Üllatusime, sest toome mahla Läti tarnija vahendusel Venemaalt juba kümmekond aastat. Venemaal mõeldakse 100-protsendilise mahla all midagi muud kui Euroopas.”
Haljas lubas tellida kaubale omapoolsed analüüsid. „Kui selgub, et etteheited peavad paika, siis muudame pakendit ja müüme seda toodet edasi nektari nime all,” lausus Haljase juhatuse liige Bruno Pärn. „Mahl ise on väga hea ja meeldib tarbijatele.”
Tänavu jaanuaris puhkes skandaal Maagi Lihatoodete reklaami pärast, kus väideti, et EHE toode sisaldab 100 protsenti liha. Toiduamet tunnistas väite valeks ja lubas pakendeid kasutada aprillikuuni. Lihatööstuse juht Olle Horm tunnistas, et eksitav kampaania suurendas ettevõtte müügikäivet 31 protsendi võrra.
Lihtsalt ilus jutt
„Enamasti pole tegemist tervise ohustamisega, tootja lihtsalt näitab kaupa paremana,” selgitas toiduameti spetsialist Tiiu Rand. „Tooteid on tuhandeid ja kõigi nende lauskontroll läheks kulukaks.”
Eelmisel aastal kontrollis tarbijakaitseamet kaebuse peale kohvisid. „Saatsime neli kohvi Saksamaale laborisse,” rääkis spetsialist Siiri Erala „Kahel juhul ei olnud tegu 100-protsendilise araabika kohviga, nagu pakendil lubati.” 2010. aastal sisaldas Moldaaviast pärit Naturalise ploominektar aga ohtralt toiduvärvi.
Kaupmehed ei soovi eksitava teabega tooteid. „Klient süüdistab ootustele mitte vastavas kaubas poodi,” ütles Prisma Peremarketi turundusjuht Kadri Lainas.Selver ootab granaatõunatoodete suhtes tarbijakaitseameti järeldusi. „Käitume tarbijakaitse juhiste järgi: kas lubatakse toode lõpuni müüa või tuleb see müügilt kõrvaldada,” selgitas Selveri spetsialist Triin Toome.
Petmine on tootjale kahjulik
Anti Orav
AS-i Põltsamaa Felix juhataja
Kõrvalekaldeid esineb importtoodete puhul ja kontrollorganite käed on seni lühikeseks jäänud. Tooteinfo ilustamine ja tarbijale valetamine ei ole ettevõttele perspektiivis kasulik, sest võib heita halba varju kogu valdkonnale. Meie ettevõte sellist teguviisi ei praktiseeri. Näiteks Põltsamaa õunamahl koosneb 100 protsenti mahlast ja suhkrut pole lisatud. Kuid sügisel müüki tulev Põltsamaa granaatõunajook sisaldab granaatõunamahla 14 protsenti, samuti suhkrut, et toode joodavam oleks. Pakendil me näitame seda erinevust väga selgelt.
