Tarbimislaenud taanduvad eluasemelaenude ees
Uuringust selgub samuti, et suuri laene võtavad aina madalama sissetulekuga inimesed.
Kui enne võtsid eluasemelaenu Eesti keskmisest märkimisväärselt kõrgema sissetulekuga inimesed, siis nüüd on jõukamad oma laenusoovid viimaste aastate jooksul realiseerinud ning rohkem võtavad laenu keskmise ning keskmisest vaid pisut kõrgema sissetulekuga inimesed. See tähendab Emori hinnangul ka kinnisvaraturul nõudluse kasvu madalama hinnaklassiga elamispindade osas.
Ligi 2,5-kordset keskmist palka teeniv Taavi võttis 800 000 krooni eluasemelaenu seoses lapse sünniga. Korteri sisustamisel ei tulnud tal tarbimiskrediit mõttessegi.
“Ühest küljest pole ühtki asja nii kiiresti vaja, et oleksin nõus selle eest nii suurt intressi tasuma,” ütles ta. “On asju, millega annab oodata ja mille jaoks saab ka raha koguda.”
Taavi sõnul huvituvad Ego, Magnet jms kaartidest inimesed, kellel pole laenuvõtmiskogemusi ja kellele on hiljuti seoses sissetulekute kasvuga avanenud võimalus endale koju suuremaid asju osta. “See on umbes nii, et võetakse kaart ja ostetakse. Pärast aga, kui tagasi maksmisega tekivad probleemid, mõeldakse, et kas neid asju ikka oli vaja.” Taavi hinnangul on krediitkaardid üks etapp, mille algajad laenuvõtjad läbi elavad, et targemaks saada.
Ka tallinlane Katre eelistab pigem tarbijakrediitidest hoiduda. “Ei kasuta ja ei ole ka kunagi kasutanud, ilmselt ei hakka ka kunagi kasutama, sest intress on liiga kõrge,” ütles ta. Katre võttis hiljaaegu eluasemelaenu pool miljonit krooni 15 aastaks.
Keskmise ja pikema perioodi laenudele keskenduva Nordea panga eluasemelaenude tootejuhi Toomas Paju sõnul on pikemaajalisi laene sel aastal võetud väga palju, sest sissetulekud on kasvanud.
“Keskklassi sissetulekud kasvavad. Kui leivad ühte kappi panna, siis on laenu teenindamine veel parem,” rääkis Paju. Tema sõnul peaks leibkonna netosissetulek olema vähemalt 10 000 krooni, et eluasemelaenu võtmisele mõelda.
“Pangad jätkavad klientide üllatamist huvitavate laenupakkumistega,” ennustas Paju. Tema sõnul saavad pangad ühe võimalusena omale riske juurde võtta, andes laenu 90–100 protsendi ulatuses objekti väärtusest või pikendades senist 25–30-aastast tagasimakse perioodi. Teise võimalusena, mida eelistab ka Nordea, saavad pangad tema sõnul aga soodsat intressi pakkuda ning teeninduse kvaliteediga konkurente ületada.
Suurima ohuna tulevikus nimetas Paju eluasemelaenude baasintressi euribori võimalikku tõusu, mis praegu on madalal tasemel. Sellega tõuseks ka eluasemelaenude intress, mis Nordea pangal oli augustis 4,3 protsenti.
Paju ennustas tänavuseks eraisikute laenuturu kasvuks ligi 40 protsenti ehk 5–6 miljardit krooni.
Järgmisel aastal võib tema sõnul kasv rahaliselt samas suurusjärgus tulla. Kuna inimesed eelistavad aina enam riski piiril laenu võtta, ei ole Paju hinnangul välistatud ka eraisikute pankrotilaine 2004. aastal.
Hansapanga erakliendi finantseerimise osakonna arendusjuhi Kersti Arro sõnul on Hansapangast võetud eluasemelaenude keskmine tähtaeg pikenenud viimastel aastatel ligi aasta võrra – u 11 aastalt 12-le. Selle põhjuseks on keskmiste laenusummade suurenemine u 20 protsendi võrra samal perioodil, sest suuremad summad võetakse pikemaks ajaks.
Arro hinnangul võib samuti täheldada veidi madalama sissetulekuga inimeste hulga suurenemist laenuvõtjate seas.
Laenu- või liisingukoormuse all on kokku 35 protsenti Eesti peredest. Eluasemega seotud laene omab 13 protsenti ning tarbimislaene ja järelmakse 17 protsenti peredest. Lähema aasta jooksul plaanib erinevaid krediidivõimalusi kasutada 24 protsenti peredest.
Eesti Pank: osa peresid on end kinni laenanud
Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jaak Tõrsi hinnangul on Emori uuringust selgunud eluasemelaenude osatähtsuse kasv loomulik ning tõenäoliselt jätkuv protsess.
Kriitilisem küsimus on tema sõnul võlakoormus ning laenude teenindamine.
“Viimase pooleteise aasta jooksul on eraisikute laenukasvu tempo ületanud 40 protsenti, mida tuleb lugeda väga kiireks kasvuks. Samuti on tõusnud eraisikute võla osatähtsus sisemajanduse koguproduktist, mis on siirdemajandustest üks kõrgemaid,” ütles ta.
Tõrsi sõnul on osa peresid end kinni laenanud ning neil ei ole piisavalt puhvreid, et toime tulla intressitõusuga.
Kuna kõrgema sissetulekuga inimeste laenunõudlus on ammendumas, keskenduvadki pangad tema sõnul üha rohkem kõrgemast tulutasemest mõnevõrra madalama ehk keskmise sissetulekuga peredele. Toivo Tänavsuu
