Tarbimislaenude maht kasvas mullu kaheksa miljardi kroonini
Eesti Panga statistika näitab, et 2006. aastal kasvas tarbimislaenude jääk Eestis 4,6 miljardilt kroonilt enam kui kaheksa miljardi kroonini ehk kahekordseks.
Keskpanga andmetel moodustas 2006. aasta lõpuks tarbimislaenude maht ligi neli protsenti SKP-st. Koos autoliisinguga moodustas vastav laenujääk aga 12 miljardit krooni, mis kokku moodustab juba kuus protsenti SKP-st. Võrdluseks – näiteks euroala keskmine tarbimislaenude tase SKP suhtes oli 2006. aasta juulis 6,9 protsenti. Kõrgema, üle kümneprotsendilise näitajaga paistavad silma Rootsi ja Suurbritannia.
Pangad kiiret tarbimislaenude kasvu ohtlikuks ei pea. “See valdkond on endiselt arengufaasis,” ütles Hansapanga väikefinantseerimise osakonna juhataja Annely Herman.
Tema sõnul on lisandunud uued tooted ja võimalused, mis on kasvu toetanud, samas on ilma tagatiseta tarbimislaenude mahu osakaal kogu laenumahust Eestis muu Euroopaga võrreldes siiski väike. “Meil ulatub see seitsme protsendini, Euroopas on see näitaja keskmiselt kümne protsendi tasemel, mitmetes riikides, kus tarbimiskrediit on rohkem arenenud ja eelistatud, ka üle kolmandiku,” märkis Herman.
SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas lisas, et kodulaen on paljudel, kel võimalus, juba võetud. Ja nüüd võetakse tarbimislaenu sisustuse, autode jm ostuks.
Pole hirmuäratav
“Hirmuäratav see kasv pole, kuna baas on olnud madal,” ütles ta. Ka ei peegeldu võimalikud probleemid pankade “halbade” laenude osakaalus.
Eesti Panga andmetel kasvasid mullu kõige kiiremini kinnisvaratagatisega tarbimislaenud – peaaegu kolm korda. Põhjuseks oli pankade aktiivne laenupakkumine. Teise olulise tarbimislaenude grupi, krediitkaartide vahendusel ja arvelduskrediidina antud laenude kasvutempo oli pisut väiksem eluasemelaenude omast, kasvades aastaga üle 50 protsendi.
