Tarkinvestor: mis juhtub, kui Kreeka lahkub euroalast?

Järgneb Tarkinvestor Kristjan Lepiku blogisissekanne:

Kreeka suhtes on pinged väga kõrgeks kerkinud - viimased valimistulemused on oluliselt tõstnud riski, et Kreeka võib lahkuda euroalast. Mida toovad erakorralised valimised juunis? Mis juhtub Kreekaga, kui nad tõepoolest euroalast lahkuvad? Mida tähendab see Euroopale?

Ebaõnnestunud valimised

Kreeka erakorralised valimised mai alguses ebaõnnestusid - hääli jagunes parasjagu selliselt, et keegi valitsust moodustada ei saa. Hääled jagunesid killustunult ja väga palju protestihääli kogusid äärmuslikud erakonnad. Kui kaks juhtivat parteid (PASOK ja New Democracy) võtsid eelmistel valimistel 80% häältest, siis seekord vaid kolmandiku - valija oli selgelt pettunud riigivalitsejates.

Nüüd on pea kaks nädalat proovitud valitsust kokku panna ning täna tuli lõpuks teade, et seda ei suudeta. Kaalukeeleks kujunes valimistel teise koha saanud vasakäärmuslik SYRIZA partei, kes üsna osava populismiga jätkas ka peale valimisi - keeldusid valitsusse minemast ja sõitlesid Euroopat. Kuna valija on olemasolevates poliitilistes jõududes pettunud, siis SYRIZA silm särab uute valimiste ootuses - nad proovivad nüüd võitu võtta. Kreeka valimissüsteemi eripära on see, et võitnud partei saab parlamendis +50 kohta (kokku 300 kohta), seega esimese ja teise koha vahel on väga suur vahe.

Valimised juunis

Uued valimised peaks toimuma juuni keskel, seega on vaid ligikaudu neli nädalat veel valimisvõitluseks. Ja see saab nii Kreeka kui Euroopa jaoks olema väga oluline sündmus. Sest kui senised kaks suurt Euroopa suunda pooldavat parteid ei saa enamust, siis muutub väga tõenäoliseks see, et Kreeka liigub Euroopa Liidust ja euroalast lahkumise suunas.

Kusjuures huvitav on see, et viimased küsitlused näitavad, et 70-80% kreeklastest tahaks eurotsoonis ja Euroopas edasi püsida. Nad on lihtsalt pettunud olemasolevas poliitikas (nagu uued poliitikud oleks paremad?) ning peavad oma riigi laenukoormust ebaõiglaseks ja ei ole nõus kärbetega. Kuid kreeklased peavad mõistma, et kui nad tahavad Euroopas edasi püsida, siis selle vältimatu tingimus on, et nad peavad Euroopa riikidelt võetud laenud tasuma ning reformidega jätkama.

Seega on saabuvad valimised on selge hääletus Euroopas püsimise suhtes ja valimistulemus sõltub ka palju sellest, kui hästi suudetakse see valijale selgeks teha. Sest SYRIZA "püsime Euroopas, Euroopa tingimustega nõus ei ole" on ... jama (ilmselt oleks siin mõni vängem termin kohane).

Mu jaoks oli veidi üllatav see, et viimaste päevade info kohaselt Euroopa on praegu isegi valmis mõningaid järeleandmisi tegema seniste kokkulepete suhtes Kreekaga. Seega kuigi praeguste küsitluste järgi oleks valimistulemused üsna halvad Euroopat pooldavatele jõududele, siis on valimisteni veel omajagu aega ja võimalikud on muutused. Ning päris oluliseks võib kujuneda ka see, et Kreeka valija võib olla ehmatunud maikuu valimiste tulemustest, mis viis neid Euroopast lahkumisele päris lähedale. Äkki võtavad siiski mõistuse pähe.

Mis juhtub, kui Kreeka loobub eurost?

Kuid on selge see, et oluliselt on kasvanud risk, et Kreeka lahkub Euroopa Liidust ja euroalast. Seega vaatame täpsemalt, mis siis juhtuma võib hakata. See on vaid üks hüpoteetiline sündmuste kulg, olukord on piisavalt erakordne, et iga punkti juures võib mõni ootamatu pinge plahvatada.

1. Oletame, et valimistulemused tulevad sellised, et SYRIZA võidab ja valitsuse moodustavad parteid, kes ei ole nõus kärbete ega laenude edasise tasumisega.

2. See sisuliselt tähendab, et Kreeka ei maksa laene tagasi ning nii IMF kui EL riigid on sunnitud Kreekale antud rahast suurema osa korstnasse kirjutama. See toob väga palju vihaseid noote Euroopast.

3. Euroopa Keskpank (ECB) lõikab ilmselt järgmisena ära Kreeka pankade toetamise, sisuliselt Kreeka väljub euroalast - euro võib neil edasi kasutusel olla, kuid nad ei ole enam rahaliidu liige. Kuid euro kasutamine ei oleks ilmselt mõistlik pikemalt - oma valuuta võimaldaks devalveerida. Seega ilmselt ei ole neid eelnevaid samme Kreekal mõtet teha ilma oma valuuta kasutusele võtmiseta.

4. Tõenäoliselt on vajalik pangad mõneks ajaks sulgeda, sest muidu paanikas inimesed viivad raha pankadest välja. Seda on ilmselt vaja teha koos drahmi kasutusele võtmisega, inimeste säästud pööratakse jõuga eurodest drahmidesse. See pangapaanika tähendab ka seda, et Kreeka riik on sunnitud panku toetama, mõned ka ehk riigistama. Kust võetakse selleks raha?

5. Kahtlemata järgneb laiem korralagedus ja paanika Kreekas. Täna ei suuda ka riik ilma välise abita kõiki oma kulusid katta, tõenäoliselt tekib võimetus maksta palkasid ja pensione. Kuna raskeneb ka import (kes usaldab Kreekat?) võib karta ka Nõukogude Liidu lagunemise lõpuga sarnast defitsiiti nii toiduainete kui ka kütuste suhtes.

6. Siit edasi on määramatus väga kõrge. Kasvavad ilmselt mõne aja pärast rahutused (kui ilmneb et ka uus valitsus ei oska õhust raha teha) ja Kreekas on ajalooliselt sageli olnud sõjaväeline valitsus, lõpuks ehk jõutakse sellise riigikorrani. Majanduslikult võimaldab oma valuuta ja devalveerimine kergemini eksportida ja turistidele odavam olla, kuid tõenäoliselt on sellega kaasas käiv ka kõrge inflatsioon ja ebakindlus. Selle tulemusena elanikud kaotavad oma ostujõus ja elu muutub veelgi raskemaks.

Seega vähemalt minu jaoks on majanduslikult ja ka riigi stabiilsuse mõttes Kreeka vaatevinklist igati mõistlikum euroalas püsimine. Kuid kahtlane, kas keskmine kreeklane nii rahulikult ja põhjalikult plusse ja miinuseid oskab kaaluda selle valiku puhul.

Kreeka majanduslik probleem on madal konkurentsivõime ja siin ei ole ühtegi kiiret lahendust. Minu meelest ei aita ka devalveerimine ja drahmi tagasitulek. Euroopa/IMFi pakutud laenuga kaasnev tõsine reformikava on kõige parem lahendus nende jaoks.

Mõju ülejäänud Euroopale

Kuid milline oleks Kreeka lahkumise mõju ülejäänud Euroopale? Kui vaadata majanduslikku aspekti, siis võib öelda, et piisavalt kaua on "hunt! hunt!" karjutud, et pea kõik on selle riskiga juba arvestamas ja turgudele ei oleks see suur üllatus. Samas, aastal 2010 oleks see ilmselt Lehmaniga sarnase shokiefekti tekitanud turgudele. Kuid negatiivseid mõjusid siiski oleks. Kreekale antud laenud tuleks suures osas ilmselt maha kanda ning ECB kannaks kahjumit nii Kreeka võlakirjade kui ka Kreeka pankadele laenatu pealt. Euroopa kahju kokku on hinnanguliselt ligemale 400 miljardit eurot. 30% suurem kui Kreeka aastane SKP.

Kindlasti on oluline mõista, et lisaks otsestele kahjudele on kaudsed kahjud - kas turud lähevad närviliseks seejärel ka Itaalia-Hispaania-Portugal suunal? Võimalik, et Kreeka sündmuste järel ka nende riikide pankadest hakatakse kiiremini raha välja võtma. Seetõttu on tõenäoliselt Kreeka lahkumisel vajalikud ka kohesed toetusmeetmed Euroopa poolt nendele riikidele.

Teine tahk oleks poliitiline - kuidas suhtuvad Euroopa valijad sellesse, et maksumaksja raha on laenatud Kreekasse ja see tuleb nüüd maha kirjutada? Palju keerulisemaks muutub uute laenude andmine ning suurenevad ilmselt veelgi protestihääled olemasolevate valitsuste vastu. Kuid siin on ka positiivne aspekt - Lääne-Euroopa valijate taluvus kärbete suhtes on üsna napp. Kui tehtaks Kreeka näol üks näidispoomine, siis inimesed ehk ka mõistaks, et alternatiivid on hullemad ning see distsiplineeriks teisi.

Kokkuvõttes ma arvan, et on suurem tõenäosus, et Kreeka on sügiseks siiski jätkuvalt euroala liige. Riskid on kindlasti kasvanud, kuid ehk siiski Kreeka valija juunis mõistab, et kaalul on rohkem kui elu.