Tarmo Tamm lubas seista Eesti kaheks jagamise eest

 (20)
Maaeluminister Tarmo Tamm
Maaeluminister Tarmo TammFoto: Ilmar Saabas

Riigikogu infotunnis tuli täna üle pika aja taas teemaks Eesti võimalik kaheks jaotamine, et maapiirkonnad saaksid edaspidi parematel tingimustel euroraha. Maaeluminister Tarmo Tamm ütles, et tema toetab seda ideed, et maapiirkonnad saaks vahendeid juurde ja seisab selle eest ka valitsuses, kus teema peaks arutlusele tulema eeloleval neljapäeval.

„Võttes aluseks SKT elaniku kohta, on Eestis kõige suuremad käärid Põlva maakonna ja Tallinna vahel. On väga palju teisi äärealaseid maakondi, mille puhul see on ligilähedane,” kirjeldas Vabaerakonna liige Andres Herkel keskerakondlasest maaeluministrile Tarmo Tammele riigikogu infotunnis küsimust esitama asudes.

Herkel märkis, et valitsus on nüüd loobunud tunnistamast, et meil on kaks erineva arengutasemega Eestit, ja koos sellega ka Brüsselilt erandi taotlemisest, et saada väiksema omaosalusega Euroopa Liidust struktuurifondide toetusi. „Kuidas te vaatate sellele, et see lõhe jätkub?” uuris Herkel Tammelt, kes on poliitikasse just Põlvamaalt jõudnud.

„See küsimus on natuke laiem,” märkis Tamm vastama asudes. Ta selgitas, et riigi jagamine kaheks eraldi tsooniks on võimalik teatud tingimustel. „Üks tingimus on see, et ühes piirkonnas peaks olema vähemalt 800 000 inimest, ja seal on ka mingid erandid,” lausus maaeluminister.

Valitsus pole veel otsust langetanud

Seotud lood:

Küll aga toonitas Tamm, et väide nagu valitsus oleks midagi selles osas juba ära otsustanud ei pea paika. „Minu teada neljapäeval valitsuskabinetis arutatakse seda edasi. Mina loomulikult toetan seda, et maapiirkondadele saaks täiendavalt finantsvahendeid ja selle nimel tuleks teha ka siis tööd,” ütles Tamm.

Tema sõnul tuleks kõigepealt läbi uurida, et kas see on nii lihtne, kas seda raha on võimalik taotleda. „Vahepeal räägiti summadest 700–800 miljonit eurot, nüüd räägitakse juba umbes 100 miljonist eurost,” põhjendas ta.

Küll aga tõdes Tamm, et see pole nii oluline, kuna iga miljon on täiendav raha, mis maapiirkonda tuleb. „See väide, et valitsus on selle ära kinnitanud, on vale. Ja teine väide – see, et ma olen sellega nõustunud – on ka vale. Ma töötan selle nimel edasi, et vähemalt Eesti püüaks ja üritaks seda raha kätte saada,” kinnitas maaeluminister.

Kuna Herkeli jaoks ei olnud Tamme esmane vastus ammendav, märkis ta, et mis puudutab valitsuse otsust nende rahade taotlemise osas, siis senine otsus on sisuliselt olnud otsustamatus.

„Sellel ajal sajad miljonid eurod tegelikult jäävad kasutamata,” nentis Vabaerakonda kuuluv parlamendi liige. „Ütlege palun, kui teist võiks välja lugeda seda, et te põhimõtteliselt seda toetate, miks te ei ole suutnud oma seisukohta selgeks teha Keskerakonna fraktsioonile?” tahtis Herkel täiendavalt teada.

Hakkaks kehtima alles pärast 2028. aastat

Tamm tõi siinkohal välja, et on selge, et järgmiseks finantsperioodiks, mis algab 2021. aastast ja kestab seitse aastat, ei jõuaks seda otsust enam ka kõige parema tahtmise juures teha. „Seda oleks pidanud siis eelmine valitsus juba otsustama, et seda erandit nagu taotleda. Järgmine võimalus on aastal 2023 esitada siis taotlus järgmiseks finantsperioodiks 2028+,” selgitas ta.

Kuigi maaeluminister tõdes, et selles teemas on tema enda jaoks isiklikult veel väga palju ebakindlust, milles ta loodab rahandusministeeriumi abil selgust saada, jäi ta selle juurde, et tema toetab Eesti kaheks jaotamise ideed.

„Nii et igal juhul tuleks komisjoniga arutada seda teemat ja ette valmistada, et Eesti riik saaks jagatud kaheks eraldi piirkonnaks. Muidugi, väikse Eesti juures on see nagu natukene kurvastav, et me ei ole suutnud seni Eesti nagu ühtsust arendada,” lausus Tamm.

Milline Eesti tippsportlane pole kunagi pruukinud dopingut?


Tänud vastamast ja head loosiõnne!