2016. aastal eksporditi Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupasid 778 miljoni euro väärtuses ehk 8% vähem kui 2015. aastal. 79% eksportkaupadest müüdi Euroopa Liidu siseturule ning peamisteks sihtriikideks olid Soome, Läti ja Leedu. Peamisteks kaupadeks nisu, toorpiim ja oder. 36% piimatoodete ekspordikäibest tuli toopiima müügist ja 34%-ga oli lihasektori peamiseks ekspordiallikaks elusveis.

Eesti tarbijad tahavad tervislikku kodumaist kaupa ja väiketootjate tooteid. Samuti hinnatakse kunstlike lisaainete, küllastnud- ja transrasvhapete vabu kaupa ning madalama suhksu-, soola- ja rasvasisaldusega tooteid. Eestlaste ostuotsust mõjutavad enim toidu maitse, värskus ja kvaliteet, aga ka tervislikkus, vähene lisaainete sisaldus ja soodne hind.

Oma ettekander rõhutas maaeluministeerium, et Eesti brändi hinnatakse maailmas 47. kohale. „Ärge häbenege oma riiki. Tugevate brändidega riigid ei ole ilmtingimata suured riigid. Alati peaks lisaks tootele tutvustama ka riiki,“ rääkis ta.

„Eesti võiks olla maailmas tuntud kui hea, kavliteetse ja hinnalise toidu maa. Oleme pigem Põhjamaa ja soovime kuuluda „Nordic“ riikide hulka, mille põhitalad toidu juures on hooajalisus, kohalik, värske ja puhas tooraine ja Põhjamaadele omased toidutegemise viisid,“ rääkis Tamm.

Võrreldes lähiriikide toidu- ja joogitööstuse lisandväärtust töötaja kohta, on meist selgelt ees Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa, kuid maha jäävad Läti ja Leedu.

„Meid ei rõõmusta, et me oleme naabritest eespool. Me peaks ikka vaatama kõrgemale. See näitab, et kuigi me oleme Balti riikidest parimad, siis vajab toiduainetööstus rohkem innovatsiooni.“

"Aastal 2050 elab maailmas 50 miljardit inimest ja nad kõik tahavad süüa. Ma arvan, et riigi tasemel on suur töö teha ekspordi arengus, sest meil on inimese kohta 15 korda rohkem maad, kui Hollandis ja mõelge, mida Holland oma maa peal kasvatab. Kui meil 10 000 hobust, siis Hollandis 400 000 hobust. Meil on kõik eeldused edukaks ekspordiks," rääkis Tamm.