Tartu edu pandid: elukeskkond ja ülikool
Statistikaamet avaldas eelmise nädala lõpus täpsed andmed selle kohta, kuidas jaotus Eesti rahvusliku rikkuse tootmine maakondade lõikes 2008. aasta lõpu seisuga.
Üsna ettearvatult tuli välja, et kibedaim majandustegevus käib Eestis endiselt Harjumaal ja Tallinnas, kus luuakase 60% SKT-st. Kolm kõige aktiivsema majandusega maakonda – peale eelnimetatu veel Tartumaa ja Ida-Virumaa – annavad kokku tervelt 78% kogu Eesti majandusest.
Kuid maakondade kümneaastaseid majanduskasvu näitajaid kõrvutades selgub, et kõige kiiremini pole sugugi arenenud pealinna ümbruse, vaid Tartu linna ja maakonna majandus. Ehkki seal pole veel saavutatud Harjumaa taset, on baasi arvestades just Emajõe Ateena piirkonna areng olnud märgatavam. See tuleb ilmekalt esile SKT näitajas inimese kohta.
Tarkvara, geoinfo ja kaartide loomisele keskendunud aktsiaseltsi Regio juhatuse esimees Teet Jagomägi osutas kahele suuremale Tartu kasuks rääkivale tegurile: elukeskkonnale ja ülikoolile.
Jagomägi märkis, et Tartu iseloomustamiseks on hea kasutada märksõna: ülikooli kampus. „Kui nii öelda kellelegi, siis tuleb silme ette midagi rohelist, ilusat ja rahulikku. Ja niisugune ta ongi. Väga palju inimesi tahaksid niisuguses kohas elada ja töötada,” arvas ta.
Peaga töö on väärtustatud
Tartu teiseks kindlaks eeliseks nimetas Jagomägi ülikooli. „Muidugi, kui ülikooli lähedus ei anna positiivset mõju suurele lisandväärtusele, siis mis veel?” küsis ta. Ettevõtja viitas, et majandusbuumi ajal suurenesid lisandväärtuse näitajad kinnisvara ja ehitussektori õhupallistumise tõttu näiliselt. Kui need ülespuhutud näitajad kaovad, tõusevadki esile kohad, kus on kasvanud ka tegelik lisandväärtus. „Kätte on jõudnud aeg, kus peaga töö on rohkem väärtustatud kui kümme aastat tagasi.”
Omalt poolt on arengut hoogustanud teaduse ja ülikooli tunduvalt paremaks muutunud rahastamine. „Kümmekond ja isegi viisteist aastat tagasi oli ülikool ja kogu see valdkond ikka karjuvalt alarahastatud. See läks ikka väga kiiresti paremaks ning mõjutab kindlasti [majanduse arengut],” oli Jagomägi veendunud.
