Tartu eelarve laekus kuhjaga täis
2012. aastal laekus Tartu linna eelarvesse 109 miljonit eurot. Füüsilise isiku tulumaksu laekus võrreldes varasema aastaga ligi viis protsenti rohkem.
Põhitegevuse tulusid laekus 96,1 miljonit eurot ehk 101% eelarvest,
maksutulusid 50,9 miljonit eurot ehk 101% eelarvest. Suurimaks
tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, mis moodustab üle poole kõikidest
põhitegevuse tuludest.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus 49,2 miljonit eurot ehk 101% eelarvest,
maamaksu 0,9 miljonit eurot ehk 99,8% ning kohalikke makse 0,8 miljonit
eurot ehk 106,5% eelarvest.
Põhitegevuse toetusi laekus 31,1 miljonit eurot (sellest 22 miljonit
riigilt tasandusfondist) ehk 100% eelarvest. Kaupade ja teenuste müügist
saadi 13,5 miljonit eurot ehk 102% eelarvest ning muid tulusid laekus 606
000 eurot.
Võrreldes 2011. aastaga olid põhitegevuse tulud 4,2 miljonit eurot ehk 5%
suuremad. Üle poole kasvust tulenes füüsilise isiku tulumaksu laekumise
suurenemisest.
Põhitegevuse kulud olid 87,5 miljonit eurot ehk 98% eelarvest. Suurimad
väljaminekud on olnud hariduse valdkonnas, mis moodustavad üle poole
kogukuludest. Põhitegevuse kulud kasvasid 2011. aastaga võrreldes 5%.
2012. aastal investeeriti 25,2 miljonit eurot ehk 64% investeeringute
eelarvest. Madalat täitmist põhjustas eelkõige Tartu Idaringtee ehitus,
mille tööde käivitumine võttis kavandatust rohkem aega.
Idaringtee esimese kahe ehitusala maksumus kokku on 45 miljonit eurot, millest 85 protsenti tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt, ülejäänud raha Tartu linna eelarvest. Ehituse valmimistähtaeg on 2015. aasta aprillis. Koos Idaringteega rajatav sild võimaldab vähendada liikluskoormust linnasüdames ning aitab tartlastel kiiremini erinevate sihtpunktide vahel liigelda.
Muudest investeerimisobjektidest on rahaliselt suurim Tartu
Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoja rajamine. Heitkoguse ühikute
(CO2) müügi vahenditest finantseeriti investeeringuid 6 miljoni euro
ulatuses. Saastekvootide raha eest tehti remondi- ja soojustustöid viies
Tartu koolihoones ja kuues lasteaias.
Linna vabade rahaliste vahendite jäägiks kujunes aasta lõpuks 5,2 miljonit eurot.
