Tasakaal läinud: riigieelarve kulud ületavad lähiaastatel tulusid

Rahandusministeeriumi värske prognoosi järgi on riigieelarve järgneval paaril aastal nii nominaalselt kui ka struktuurselt miinuses.

Kui nominaalne eelarvepositsioon oli mullu veel 0,6 protsendiga plussis, siis tänavu jõutakse prognoosi kohaselt puudujäägini 0,5 protsenti SKTst. Aastal 2016. puudujääk suureneb veidi veel ehk 0,6 protsendini SKTst.

Peamiseks puudujäägi tekitajaks on on keskvalitsus, kuid ka kohalikud omavalitsused jäävad kogu prognoosiperioodi jooksul defitsiiti. Keskvalitsuse nominaalset puudujääki põhjustavad nii maksutulude aeglasem kasv tulumaksu ja töötuskindlustusmakse alanemise tõttu, kui ka saastekvootide müügist saadud tuludega seotud investeeringud ning II pensionisamba lisamaksed.

See, et 2016. aastal puudujääk veelgi suureneb on tingitud sellest, et riigieelarve tulude kasv jääb jätkuvalt kulude kasvule alla. Samuti suurendavad kasvavad kinnisvara investeeringud RKASi puudujääki. 

Möödunud aasta suvise prognoosiga võrreldes on ministeerium muutunud seega oluliselt pessimistlikumaks. Toona oodati veel, et eelarve on lähiaastatel nominaalselt väikses plussis.

Samuti on eelarve prognoosi kohaselt ka struktuurselt puudujäägis alates 2017. aastast. Järgmisel aastal peaks eelarve prognoosi järgi veel tasakaalus olema.

Nominaalselt loodab riik eelarve taas plussi saada 2018. aastal ja struktuurselt 2019. aastal.