Alates finantskriisi algusest kuni tänavu suveni on investorid andnud meelsasti USA valitsuse võlakirju emissioonist ostes riigikassale tasuta triljon dollarit. Ka teisipäeval emiteeritud 3-kuulised ja kolmapäeval välja lastud 1-kuulised võlakirjad ei paku ostjatele mingisugust tulu.

Esmasel vaatlusel ei paista mõistlik anda tasuta laenu. Kuid kui intressimäärad on 0% lähedal ja USA võlalae tõttu on võlakirjade pakkumine väike, on investoritel vaba raha väheriskantseks parkimiseks vähe võimalusi.

„Maailm, kus me elame, on absoluutselt kummaline,“ ütles Jefferiese võlakirjaanalüütik Thomas Simons Wall Street Journalile.

Kuna võlakirjade nõudlus ja pakkumine on tasakaalust väljas, saab USA riigikassa odavalt laenu. Alates 2008. aasta septembrist on riigikassa müünud võlakirju 46 korral 0% tulususega. Kokku ei pea seetõttu USA valitsus maksma 1,17 triljonile dollarile intressi, ütles Citigroupi intressistrateeg Andrew Hollenhorst.

Järelturul on võlakirjade ostjad valmis isegi peale maksma, et saaks hoida enda raha USA valitsuse võlakirjades. Kui nad hoiaksid võlakirju lunastamiseni, saaksid nad kahjumit, kuid nad võivad ka raha teenida, lootes võlakirju müüa kellelegi veelgi negatiivsema tootlusega.

Euroopas on arvukalt riike, kelle kuni 2-aastastel võlakirjade tootlus on negatiivne. Nende seas on Saksamaa, Soome ja Prantsusmaa. Šveitsis on isegi 2027. aastal lõppevate võlakirjade tootlus negatiivne. Enne finantskriisi oli selline olukord haruldane.