Tasuta õhukesed kilekotid võivad varsti poodidest kaduda
"Uued reeglid loovad tõelise win-win olukorra. Tegemist on väga suure keskkonnaprobleemiga. Miljardid kilekotid satuvad loodusesse töötlemata jäätmetena. Peame sellele lahenduse leidma,” ütles raportöör Margrete Auken.
Liikmesriigid peavad kasutama ühte kahest võimalusest:
- võtma kasutusele meetmed, millega tagatakse, et 2019. aasta lõpuks ei ületa aastane keskmine tarbimine 90 ning 2025. aastaks 40 “õhukest plastkandekotti” inimese kohta, või
- tagama 2018. aasta lõpuks, et õhukesi kilekotte ei anta tarbijale kaupade või toodete müügikohas tasuta.
Lisaks kohustab vastuvõetud tekst Euroopa Komisjoni analüüsima oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide kasutamise mõju keskkonnale ning vajadusel esitama meetmed, et vähendada nende kahjulikku mõju. 2017. aastaks peab Euroopa Komisjon esitama biolagunevate ja kompostitavate plastkandekottide märgistuse ettepanekud.
Eest kauplused: püüame olla keskkonnasäästlikud
Rimi kommunikatsioonispetsialisti Katrin Batsi sõnul on nad juba aastaid korraldanud keskkonnakampaaniaid, mille raames on tähelepanu juhitud ka kilekottide liigsele tarbimisele.
“Just seetõttu on Rimi kauplustes paberist ostukotid soodsamad kui kilekotid. Selleks, et julgustada inimesi veelgi keskkonnasäästlikumalt tarbima, korraldasime möödunud aastal kangast ostukoti disainikonkursi. Kliendi kujundatud kangast kotid on õige pea kauplustes. Loodame, et vahva kujundus paneb kliente rohkem taaskasutatavaid ostukotte kasutama,” lisas ta.
Möödunud sügisel keskendus Rimi Batsi sõnul keskkonnakampaania raames ka väikeste kilekottide liigsele kasutamisele. “Võtsime sortimenti spetsiaalsed korduvkasutatavad võrkkotid ning kutsusime kliente üles puu- ja köögivilja ostmisel kasutama just neid kilekottide asemel. Võrkkotte müüme Rimi kauplustes siiani,” lisas ta.
Bats möönis, et praegu ei ole need veel sedavõrd populaarsed, et saaks rääkida uuest tarbimistrendist. Küll aga on plaan nende kasutamist veel enam propageerida ning seeläbi väikeste kilekottide kasutamist vähendada.
“Samas oleme seda meelt, et kilekottide liigse kasutamise sõnum jõuab suure enamuseni siis, kui need on tasulised. Paraku on see nii, et tarbija hakkab mõtlema kui palju ta tegelikult kilekottide kasutab alles siis, kui talt selle eest raha küsitakse,” võttis ta kokku.
Maxima kauplustes kasutatakse väikeseid kilekotte puu- ja juurviljade pakkimiseks. Tänasel päeval neile hinda ja kvaliteeti arvestades brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktori Ty Lehtmäe sõnul head alternatiivi ei ole.
“Kuid suure jaeketina vaatame loomulikult pidevalt mujal Euroopas ja ka maailmas toimuvatele arengutele, kus uute tehnoloogiate või alternatiivsete lahendustega seda tarbimist vähendada ja keskkonnasäästlikumaks muuta üritatakse,” kinnitas ta.
“Üldiselt kilekottide tarbimisest rääkides, näeme sisseostetavates kogustes kilekottide pidevat vähenemist. See näitab tarbijate teadlikkuse kasvu ning seda, et üha enam kasutatakse kilekotte kas korduvalt või siis kasutatakse mõnda alternatiivi,” lisas ta.
Kilekottide tarbimine on Lehtmäe sõnul vähenenud alates 2010. aastast, viimasel paaril aastal isegi 10-15 protsenti.
“Omapoolse sammuna keskkonnasäästlikuma tarbimise edendamiseks võtsime 2011. aasta kevadel kasutusele biolagunevad kilekotid ning nende tutvustamiseks ostjatele paigutasime nad müügisaalides prominentsele kohale. Seda põhjusel, et inimesed teaksid ostuotsust tehes – see konkreetne kilekott on säästlikum,” rääkis Lehtmäe. “Oleme minevikus korraldanud ka reklaamikampaania, kus teavitati kliente sellest, et kilekotte peaks vähem kasutama.”
Alates eelmise aasta suvest Maxima kauplustes müügil ka kokkukogutud tekstiilijäätmetest valmistatud poekotid, mille on valmistanud Viljandi puuetega inimesed.
Lehtmäe sõnul on Maxima tarbijate ostuharjumusi jälgides täheldanud ka seda, et kaupluse klient traditsiooniliselt ei kasuta kilekotti ilma otsese vajaduseta ning suuremaid kilekotte kasutatakse aktiivselt mitu korda.
Taustainfo
Õhukesed kilekotid, mis on õhemad kui 50 mikronit, moodustavad suurema osa ELis kasutusel olevatest kilekottidest. Sellised kilekotte on raskem korduvalt kasutada, kui paksemaid kilekotte ning nad muutuvad seetõttu kiiremini jäätmeteks.
2010. aastal kasutas iga ELi kodanik hinnanguliselt 198 kilekotti, millest ligikaudu 90 protsenti olid õhemad kilekotid.
