1. märts on see päev, mil lõunanaabrid peaksid otsustama autovedude uute reeglite sisseviimise. Nende kohaselt peaks vabal ajal reisijateveoga tegeleda soovija registreerima ettevõtte, saama litsentsi ning tasuma sotsiaalmaksu. Lisaks tahetakse uute reeglitega sundida Taxify esitama maksuametile nende kaudu teenust osutavate taksojuhtide kohta kogu informatsiooni. „Sellist asja teistes riikides ei toimu. Kui maksuamet soovib mõne isiku kohta infot konkreetse uurimise käigus, võib seda teha, kuid mitte automaatset kõikide juhtide kõikide sõitude kohta info edastamist. Meie arust ei ole see mõistlik. See on erainformatsioon. Loomulikult oleme me valmis maksuametiga koostööd tegema, kuid see peab toimuma normaalsetes raamides,“ rääkis ta.

Plaanitavate reeglite kõige suurem probleem on nende vastuolu seadusega, milles ainsa piiranguna nähakse ette elektroonilise makseteenuse kasutamise kohutust, mis lubab maksuametil lihtsalt kõiki tehinguid kontrollida. Nüüdsete parandustega nähakse ette täiendavad piirangud, mis Villigi sõnul lihtsalt tapavad erataksojuhtide tegevuse Lätis.

„Taksojuhtidel peab olema kolm erinevat litsentsi, nad peavad igakuiselt enda eest sotsiaalmaksu tasuma ning teenuseplatvorm peab maksuametile üksikasjalikke aruandeid esitama. Need nõuded on liiga rängad ning taksojuhina tegutseda soovijad ei võta seda sammu ette, juba tegutsevad aga lõpetavad tegevuse,“ rääkis Villig.

Eestis on Villigi sõnul teine filosoofia: kui inimene tegeleb selle teenuse pakkumisega, tuleb tal maksta vaid tulumaksu. Maksmise protsess ise on lihtne ning selleks tuleb teha vaid hiireklikk. Lätis aga peaks inimene firma registreerima ning tegelema suure paberimäärimisega.

Sel aastal on Taxify areng Villigi sõnul aeglustunud, sest nõudluse kasvu juures ei jätku firmal juhte. „Läti turg on meie jaoks oluline, sest Baltikum on meie koduturg ning kogu ülejäänud Euroopa on laienemine. Oleme siin juba kolm aastat ning oleme tõestanud, et meie kvaliteet paraneb: juhid on suuremas osas läinud üle kaardimaksetele, mis annab tunnistust läbipaistvast maksude tasumisest," rääkis Villig.

Normaalses olukorras oleks Villigi sõnul Taxifyl Riias kümneid tuhandeid juhte, sest paljud teenivad taksoroolis lisa omast vabast ajast. Eestis on tema sõnul Taxifys taksojuhina tegutsemisel tarvis tõendit, et inimesel ei ole kriminaalset minevikku, tal peab olema juhiluba ning auto kindlustus. Juht saab Taxify kontoris tunniajase koolituse, misjärel ettevõte avab juhi arve ning ta võib tegutsema hakata.

Ettevõtjana tegutseda on Villigi sõnul mõtet vaid juhul, kui inimene sõidab taksot põhitööna. Kui see on aga pigem hobi, piisab tulumaksu tasumisest. Maksu tasumise eest vastutab juht Villigi sõnul ise.

Villig märkis, et kui seaduseparandused kinnitatakse praegusel kujul, ei tule Läti turule ka Uber. „Kui seadus saab juhtide jaoks olema nii keeruline, ei hakka nad taksojuhtidena tööle ning reisijad kasutavad pigem eraautot ning kannatavad ummikuid, maksavad parkimise eest ning kütusekulude kokkuhoiuks jagavad oma autot teiste reisijatega,“ ütles Villig.

Eesti maksu- ja tolliameti kinnitusel ei piisa ka Eestis taksoteenust pakkuvatel juhtidel alati vaid tulumaksu tasumisest.

„Eraisikust autojuhid, kes teevad üksikuid juhuslikke sõite, peavad teenitud tulu deklareerima ning maksma tulumaksu. Kui teenuse osutamisega teenitakse aga juba püsivalt tulu, siis on see ettevõtlustulu ning sel juhul peavad autojuhid end registreerima äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjaks või asutama osaühingu. Sellisel puhul on ka maksustamise reeglid teistsugused," selgitas ameti avalike suhete juht Rainer Laurits.
Nende maksustamisreeglitega saab lähemalt tutvuda MTA kodulehel.