Teadlane: Eesti piimatootjate konkurentsivõime on langenud

Kuna Läti ja Leedu on maksnud piimatootjatele top-up-toetusi, kuid Eesti seda viimastel aastatel teinud ei ole, on Eesti piimatootjate konkurentsivõime teiste Balti riikidega võrreldes halvenenud, selgus parlamendi maaelukomisjoni tellimusel Eesti ja lähiriikide põllumeeste olukorda võrrelnud maaülikooli professori Rando Värniku analüüsist.

op-up-toetus on riigipoolne lisamakse Euroopa Liidu otsetoetustele. Värnik märkis, et kuigi Eesti piimatootjad seda saanud ei ole, on investeeringuid ikkagi tehtud, kuid seda laenuraha eest, vahendas ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Professori hinnangul võiks top-up-toetusi kaaluda ka Eestis.

"Toetused on avaldanud mõju konkurentsikeskkonna mõttes piimatootmisele. Kui teistes riikides on teatud toetusi võimaldatud ja Eestis seda pole tehtud, siis see on avaldanud mõju," nentis Värnik.

Maaelukomisjoni esimees Ivari Padar (SDE) toonitas samas, et Eesti on jaganud põllumeestele kriisiabi teiste toetusmeetmete kaudu.

"Eesti on läinud teist teed, Eesti ei ole maksnud toetusi top-up'ide teel, vaid täiendavate kriisiabitoetustena. Ja täiendavate kriisiabitoetustena on planeeritud selle aasta lisaeelarves kolm miljonit ja järgmisel aastal veel 4,6 miljonit eurot," sõnas Padar.